Ülesandõn om ette ant neli umahussõnna, minkast tulõ tetä’ lausõn õigõhe keskvõrrõ’.
Passis 2. ja 3. kooliastmõlõ võro keele tunnis.
Tõõsõ lehe pääl ommava’ vastussõ’.
Ristsõna om peri 2017. aastaga 27. mahlakuu Uma Lehe latsinukast.
Fastrõ Mariko
„Keskvõrdõ tegemine“ A4 suurusõn, 2 papõrd
Tüüleht
Kiil ja kirändus
II kooliastõ
III kooliastõ
Kevväi
Võromaa
Võro kiil
Fastrõ Mariko
14. 04. 2026
Lövvä’ juunt piten õigõ vastus.
Passis latsiaialatsilõ.
Ristsõna om peri 2017. aastaga 13. mahlakuu Uma Lehe latsinukast.
Fastrõ Mariko
„Kiä midä kasuma pand?“ A4 suurusõn, 1 papõr
Tüüleht
Kiil ja kirändus
Kunst ja näpotüü
Koolieeligu’
Kevväi
Võromaa
Võro kiil
Fastrõ Mariko
14. 04. 2026
Võrokeelidse’ mängo’ latsiaialõ sais kuun kümnest mängost: kolm muro-, mere-, sõna- ja vällälöüdmismängo ni üts opimäng. Päämidselt om tegemist välämängõga, miä omma’ köüdedõ’ luudusõga.
Opimatõrjaali edimäne kujo om kokko pant Talliina Keskkunnaammõtin EL-i Kesk-Õdagumere programmi Interreg IVA projekti „Ütine läbikäüjä Baltikum – COBWEB“ raamõn ni om peri tast: https://liikumisopetus.ee/materials/ouemangude-kogumik/.
Mänge autor om Külmalligu Eve.
Külmalligu Eve
„Mere- ja muromängo’ latsiaialõ“ A4 suurusõn, 12 papõrd
Opimatõrjaali edimäne kujo om kokko pant Talliina Keskkunnaammõtin EL-i Kesk-Õdagumere programmi Interreg IVA projekti „Ütine läbikäüjä Baltikum – COBWEB“ raamõn ni om peri tast:
Mäng
Kiil ja kirändus
Liikminõ
Luudus
Koolieeligu’
Kevväi
Süküs
Suvi
Võromaa
Võro kiil
Külmalligu Eve
14. 04. 2026
„Laulami latsilõ, laulami latsiga“ om võrokeelitside latsilaulõ ja salmõ albom . Laulva’, lugõva’ ja pilli mängvä’ Võromaalt perit muusigu’.
Albom om ilmunu’ 2005. aastagal lasõrtsõõri pääl.
Välläandja om Võro Instituut.
Laulva’ vai lugõva’: Roose Celia (5, 8, 12, 14, 17, 18, 26), Hainsoo Meelika (2, 11, 12, 15, 18, 21, 23, 24), Kanni Tuule (12, 18, 22), Kalda Indrek (1, 4, 7, 9, 14, 19), Vodi Mirjam (3, 10), Aarti Karl-Gustav (6), Tuksami Jaak (25), Pulga Jaan (27), Rahmani Jan (13, 16, 19).
Pille mängvä’: Hainsoo Meelika, Kanni Tuule, Kalda Indrek, Roose Celia, Pulga Jaan.
Sisukõrd:
1. Mi tiid’ol
2. Kiigu liigu laivakõnõ
3. Kos sa sõidat hiirekene
4. Varõssõlõ valu
5. Tiik-tiik tiganõ
6. Mina lätsi Siidile
7. Seh, Viruskundra
8. Sõit-sõit tsõdsõlõ
9. Kiä meil pahanu
10. Pääväk
11. Liigulaul
12. Vanaimämäng
13. Verevide püksega kardavoi
14. Maamiiś võtsõ naasõ
15. Käolehm
16. Tapukikas taivarikas
17. Piiri-pääri pääsükene
18. Läki kodu kullakõnõ
19. Eints, tsvei, trei
20. Süümise lugu (autoŕ Kalda Indrek)
21. Läki kulla kodu poolõ
22. Päiv lätt nii ku veretäs
23. Ää-ähh, tśuu-tśuh
24. Tśuu latsõ, l’uu latsõ
25. Villakumbalii
26. Ää-äh, kasu poja kaŕusõs
27. Andre unõlaul (autoŕ Pulga Jaan)
Võro Instituut
Mi tiid’ol kriimu silmä,
istõ mõtsah kannu otsah.
Piip oll’ suuh ni kepp’ oll’ käeh,
kutsõ latsi lugõma.
Kiä es mõista lukõ, tuu sai tukast sukõ.
Kiä tuu lugi, arvo sai,
toolõ timä teie pai.
Kiigu liigu laivakõnõ,
touka takast tuulõkõ.
Läämi sinnä saardõ,
saarõn omma saaja.
Sääl pini puhksõ pilli,
sääl kass’ mängse kannõld,
vana lammas laulsõ,
tallõkõnõ tandsõ.
Kos sa sõidat hiirekene, tsirku–nirku?
Mõtsa puid ragoma.
A ku puu pähä satas?
Ma karga kannu ala.
Vast sa sinnä ärä külmät?
Ma tii till’o tulõkõsõ.
Vast kõtt ärä kõrvõs?
Ma võia võismõga.
Kos sa tühi võiu saat?
Noorõ naasõ nurmikust,
vana naasõ vaksikust.
Varõssõlõ valu,
harakalõ halu,
mustalõ tsirgulõ muu tõbi,
latsõ kõtukõnõ terves!
Soele suutäüs,
rebäsele riitäüs,
harakalõ hannatäüs,
varõssõlõ vasaratäüs,
latsõ kõtukõnõ terves!
Tiik-tiik tiganõ,
vaak vaak varõssakõ.
Orrav’ läts’ kuusõ otsa,
võtsõ Jaani nõna otsa,
puut’ latsõ porri - vurtsti!
Mina lätsi Siidile.
Kai, mis Siidil tetti.
Kass’ kudi kangast.
Hiir’ höörät hoiõ.
Repän’ tegi reke.
Orrav’ uurist’ mulkõ.
Tiid’o tegi tiivett.
Susi kiitse ruuga.
Sai ruug soolanõ.
Aiõ lammast vett tuuma.
Lammas ütel’: läl-läl-lää,
läl-läl-lää, läl-läl-lää.
Vett tuuma ma ei lää.
Mul om hamõ ummõlda.
Käüseperä kummuta.
Seh, Viruskundra, võta luuhammas,
anna mullõ raudhammas!
Sõit-sõit-sõit tsõdsõlõ,
üle uja onulõ.
Läbi laanõ lelläle,
Tännässilmä tädile.
Midä tädi süvvä and?
Kurõluid ja konnapäid
ja vana varsa seereluid.
Kiä meil pahanu?
Mehka meil pahanu.
Minkas mi tedä meelütä?
Valgõ vasigu hannaga,
musta lehmä piimägä.
Pääväk tulõ vällä,
vihmak mine üle!
Vii aga vihma S’aksamaalõ!
Vii aga vihma S’aksamaalõ!
Anna sullõ kakku,
liha panõ sisse,
võiu määri pääle.
Jaanikõnõ istõ mäe otsan,
liiga, liiga,
kand’ hainu säll’äga
liiga, liiga.
Tulõ alla, Jaanikõnõ,
anna minu vasikallõ!
Ma anna sullõ terve sõira,
kõigi neide raasukõisiga.
Ku sa ei kuulõ, ku sa ei tulõ,
ku mu ohkamist ei kuulõ,
sis ma sõira saada tuuldõ,
veteimä voogudõllõ.
Ring käü ja laul. Vana naanõ om ringin,
kepp’ vai tapits käen. Ku timäle lubatas
liinast midägi tuvva, sis om täl hää miil’,
naard ja kops’ kepiga vasta maad. Nii-
muudu või laulda:
Lää sullõ sõlgõ tuuma,
imä-imä armas, mina lää liina.
Lää sullõ rätti tuuma,
imä-imä armas, mina lää liina.
Lää sullõ mütsü tuuma,
imä-imä armas, mina lää liina.
Ku lauldas
Lää sullõ miistä tuuma
Pahandas seo vanaimmä. Ta ähvärdäs ja
lüü ringikäüjit kepiga.
Lää sullõ põllõ tuuma.
Lää sullõ ündrikut tuuma.
Lää sullõ ehtit tuuma.
Lää sullõ kübärät tuuma.
Lää sullõ pruntsi tuuma.
Lää sullõ miistä tuuma.
Verevide püksega kardavoi
ütel’ mul: idii damoi!
Ma es mõista vinne kiilt,
püürdse sälä, näütsi kiilt.
Maamiiś võtsõ naasõ,
kiä illos illos oll’.
Naanõ saiõ latsõ.
latś võtsõ amma.
Amm võtsõ suladsõ.
Tuu maamiiś piät ärä minemä
kavvõndahe.
Tuu naanõ piät ärä minemä.
Tuu latś piät ärä minemä.
Tuu amm piät ärä minemä.
Tuu sulanõ piät jäämä,
kiä illos-illos oll’.
Tuust sulatsõst sai maamiiś.
Käolehm, lindu-landu!
Linda sinnä lepistikku,
karga sinnä kadastikku,
kost mullõ miiś saa!
Tapukikas taivarikas,
istõ taiva veere pääl,
küpär’ üte poolõ pääl.
Piiri pääri pääsükene,
kos su kulla pesäkene?
Variku varva pääl,
kõo kõvõra ossa pääl.
Kos tuu kõiv jäie?
Kirvõs maha ragi.
Kos tu kirvõs jäie?
Kivi katski leie.
Kos tuu kivi jäie?
Merre vaiu.
Kos tu meri jäie?
Härg ärä jõiõ.
Kos tu härg jäie?
Susi ärä seie.
Kos tuu susi jäie?
Mõtsa pagõsi.
Kos tuu mõts jäie?
Tuli ärä palot’.
Kos tuu tuli jäie?
Vihm ärä kistut’.
Kos tuu vihm jäie?
Tsirk ärä jõiõ.
Kos tuu tsirk jäie?
Taivahe linnati.
Minkas tälle perrä mindäs?
Vesitside vehmerdega,
tulitsidõ tungõldõga,
iruhalli hobõsõga.
Läki kodu kullakõnõ kaśkõ, kanikõ.
Umma majja marjakõnõ,
umma liina linnukõnõ,
umma tarrõ tuvikõnõ,
umma sanna tsirgukõnõ.
Kodo om meil kullast tettü,
maja marjast ehitetü,
liin om tettü linikista.
Sann om tettü tsirgumunõst,
Trepi tettü tedremunõst,
paari pantu pardimunõst,
roovi pantu luigõmunõst.
Ao pantu akõnasta,
kuu pantu korstnasta,
päiv om pantu põrmandullõ.
Eints, tsvei, trei,
esä minno lei,
selle et ma pall’o
paksu putro sei.
(autoŕ Kalda Indrek)
Ma istu tan nii ütsindä
ja väega taha süvvä.
Ma istu tan nii ütsindä
ja väega taha süvvä.
Ma istu tan nii ütsindä
ja ooda umma sõsarat.
Ma istu tan nii ütsindä
ja ooda umma veljä.
Ma istu tan nii ütsindä
ja ooda umma immä.
Ma istu tan nii ütsindä
ja ooda umma essä.
Sõsar tuu sõira,
veli tuu vii.
Sõsar tuu sõira,
veli tuu vii.
Imä tuu rosinit,
esä tuu piirakit.
Imä tuu rosinit,
esä tuu piirakit.
Ma istõ tan nii ütsindä
ja väega tahtsõ süvvä.
Ma istõ tan nii ütsindä
ja väega tahtsõ süvvä.
Sõsar tõi sõira,
veli tõi vii.
Sõsar tõi sõira,
veli tõi vii.
Imä tõi rosinit,
esä tõi piirakit.
Imä tõi rosinit,
esä tõi piirakit.
Nüüd üten hää om süvvä,
nüüd üten hää om juvva.
Läki kulla kodu poolõ, lee-lee.
Mar’akõnõ umma majja.
Imä uinus uutõn.
Esä vajjus vahtiõn.
Kunas kulla kodu tulõ?
Mar’akõnõ umma majja.
Aagõ kari kodu poolõ.
Pia tulõ pümme üü.
Pümme tulõ, hämmar hällüs.
Meil om kodu kullanõ.
Maja mar’avarsinõ.
Katus om meil munakoorist.
Hari havvõhambiist.
Läki kulla kodu poolõ.
Mar’akõnõ umma majja.
Imä uinus uutõn…
Päiv lätt niu veretäs.
Imi iki niu nõrõt’.
Imi iki tüteridä.
Leinäs’ lehmä nüssejidä.
Mis sa ikit imikõnõ?
Külläp lepä lehmä nüsvä.
Kahrõ kõo kar’a saatva.
Ei saa lepäst lehmä nüssjät.
Kahrõst kõost kar’a saatjat.
Õdak latsi kokko kuts.
Hummok latsi laotas.
Õdakult iks umma immä.
Hummogult iks ämmäkut.
Kodo uut iks uma imi.
Mõtsa ai iks kasuimi.
Imi and’ peijo piimämuru.
Kaindla ala kar’amuru.
Ämmäk and’ peijo pikä vitsa.
Kaindla ala kar’avitsa.
Ää-äh, ää-äh till’ukõnõ,
jää väiku magamõdõ.
Kasu õks pia kar’ussõs,
pikä vitsa vedäjäs,
suurõ koti kandjas,
ää-äh till’ukõ.
Ää-äh, ää-äh
till’ukõnõ, jää väiku
magamõdõ…
Tśuu latsõ, l’uu latsõ,
äiu kallis latsõkõnõ,
mesimemme mar’akõnõ.
Kasu õks pia kar’ussõs,
pikä vitsa vedäjäs,
suurõ koti kandijas,
mesipuu puhastajas,
tarulauva lahkijas,
imäle iist minejäs,
esäle iist eitsilises.
Jää väiku magamõdõ,
sinust kasus suur mehekene,
jalakõsõ tipa-tapa,
käekese sipa-sapa.
Hää lats’ pandas hällü sisse,
kuri lats’ pandas koti sisse.
Ts’uu latsõ, l’uu latsõ,
tsirgukõisi tsiiritäjäs,
kar’akõsõ kargutajas,
hoonakõisi hoidijas.
Uni tulõ uikõn, villakumbalii,
läbi laanõ lauldõn, villakumbalii.
Villa-villa, villa-vaa, villa-villa, villa-vaa,
villakumbalii.
Mõtsa läts’ mehe tii, villakumbalii,
suuhu suisõlda hobõnõ, villakumbalii.
Uhja jäivä uibuhe, villakumbalii,
sebivitsa vislapuudõ, villakumbalii.
Regi perän pedäjäne, villakumbalii,
Kandspuu kadajanõ, villakumbalii.
Kutsi kuud, palssi päivä, villakumbalii,
kutsi kuud, palssi päivä, villakumbalii.
Kuu es kullõ kutsmist, villakumbalii,
päiv es pall’o pallõmist, villakumbalii.
Kuu kullõl’ kulu all, villakumbalii,
päiv mõtõl’ mõtsa takan, villakumbalii.
Ää-äh, tśuu-tśuh,
kasu poja kar’usõs,
pikä vitsa võttijas,
kar’a mõtsa ajajas,
maasikmar’a korjajas.
Ää-äh tśuu-tśuh,
kasu poja kar’usõs…
autoŕ Pulga Jaan
Uu-uu pisipoisś, piimä and meil muu.
Taadi hää poiśu sa,
tasś nüüd tühäs juu.
Putru hääd proovi kah,
midä pada kiit’.
Putru süü, piimä juu,
sõs sust kasus miiś.
Mänguasja poisuga
nüüd kokku korjami,
karumõmm’ tolmunõ,
tä puhtas harjami,
autu saina viidre jääs,
salalukk täl pääl,
et tuu päh võõras poisś
üüse sõitma es lääs.
Tśuu-tśuu pisipoisś,
ütskõrd saa sust miiś,
suurõ autuga sõs sõidat umma tiid.
Kaugõl käüt, pall’u kõhnu
latsi sa näet,
mõnõl emme-taat’ ja mõni
ütsindä om jäet.
Otsa vaht’va niä sul pruune silmiga,
piimä niä pall’u juuś,
putru süüś niä ka.
Selle poiśu kõtt süü täüs
ja tutt’u magama.
Kasut suurõs, jõvvat väiksiid
latsi avita.
Inne viil, ku unõpoisś
su umma ilma vii,
taivataadilõ sääl tähti vahel ütlä nii:
kaitsku kõiki väiksiid latsi
pääväl ja üül,
ütśkõrd, ku sa suurõs saat,
sõs kergendät tiä tüüd.
Uu-uu, tśuu-tśuu,
piimä and meil muu.
Poiśu tuud egä päiv kõtu täüs juu.
Muu jo ammu laudan suik,
uni täl om hää.
Poiśul silm kinni lätt,
patja vaos pää.
Helü
Muusiga
Koolieeligu’
I kooliastõ
II kooliastõ
III kooliastõ
Kevväi
Süküs
Talv
Suvi
Võromaa
Võro kiil
Võro Instituut
13. 04. 2026
Vanõmbit ja vahtsõmbit võrokeelitsit laulõ. Latsi ütlemiisi ja lugõmiisi. Unõlaulõ.…
"Upa-Upa, Ubinakõnõ" om kolmas Võro Instituudi vällä ant latsilauluplaat. Inne taad omma’…
Tasõmõkaart´ om mõtõld 3. kooliastmõlõ liikmisoppusõ tunnis, kon om vällä tuudu’ hüppämises põhisammu’, triki’, seeriä’ ja nõvvuandõ’. Mano saa oppi’ ka liikmisoppusõ tunni jaos võrokeelist sõnavarra.
Opimatõrjaal’ om valminu’ Liikmisoppusõ ainõkava rakõndamisõ toes Haridus- ja Tiidusministeeriumi tel’mise pääle e-koolikotti ni om peri tast: https://liikumisopetus.ee/materials/individuaalsed-hupitsaharjutused/.
Autori’ omma’ Ustavi Sigrit, Ustavi Küllike.
Ustavi Sigrit, Ustavi Küllike
„Hüpidsähaŕotusõ tasõmõkaart´“ A4 suurusõn, 1 papõr
Seletüisi ja opivideoid saa mano kaia’ ka taa lehe päält:
https://docs.google.com/presentation/d/1mAbD5KYQnDbAjmwOTCpNnDiDPnP3M33O/edit
Opimatõrjaal’ om valminu’ Liikmisoppusõ ainõkava rakõndamisõ toes Haridus- ja Tiidusministeeriumi tel’mise pääle e-koolikotti ni om peri tast:
https://liikumisopetus.ee/materials/individuaalsed-hupitsaharjutused/
Oppus
Kiil ja kirändus
Liikminõ
III kooliastõ
Kevväi
Süküs
Talv
Suvi
Võromaa
Võro kiil
Ustavi Sigrit
Ustavi Küllike
07. 04. 2026
Keväjä Kahoot passis III ja vanõmbalõ kooliastmõlõ võro keele tunnis.
Avitas latsõl pruuki’ ummi tiidmisi keväjäidsi pühhi kotsilõ.
Tett „Võrokiilse lugõmigu“ lehekülgi 54–65 perrä (kevväi).
Kondsa Eleri
Link Kahooti keskkunda
https://kahoot.it/challenge/07814721?challenge-id=886fffec-7bf1-4428-8d66-e3e71a493748_1775467364748
“Võrokiilne lugõmik” lk 54–65 (kevväi)
https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:425277/367680/page/56
Mäng
Kiil ja kirändus
Pühä’ ja kombõ’
III kooliastõ
Kevväi
Võromaa
Võro kiil
Kondsa Eleri
06. 04. 2026
“Upa-Upa, Ubinakõnõ” om kolmas Võro Instituudi vällä ant latsilauluplaat. Inne taad omma’ vällä tulnu’ plaadi’ «Laulami latsilõ, laulami latsiga» (2005) ja «Mina lätsi Siidile» (2009).
Laulva’ ja pilli mängvä’ Kalkuni Mari, Bartosiki Tuulikki ja Tedre Ramo.
Ilmunu’ om ka sama päälkiräga noodivihk.
Sisukõrd:
1. Upa-upa, ubinakõnõ
2. Suvi
3. Tsuutelli-luutelli
4. Lõvijaht
5. Rätsep Rasinalt
6. Tsirr-virr, lõokõnõ
7. Tetermats
8. Kikkasiin
9. Võiuhain
10. Sõit-sõit tsõdsõlõ
11. Laanõtands
12. Kell üts
13. Rahapada
14. Siilikõnõ pallõl siiga
15. Mis om suurõ järve takan
16. Talvinõ unõlaul
17. Jalgu all veerüs päiv
Kalkuni Mari, Võro Instituut
Viis: Mari Kalkun,
sõna: perimusligu, Mari Kalkun
Kiirmus-kaarmus!
Varõssõlõ valu,
harakulõ halu,
mustalõ tsirgulõ muu tõbi!
Minu lats terves!
Upa-upa, ubinakõnõ,
pau-pau, pojakõ.
Upa-upa, ubinakõnõ,
pau-pau, pojakõ.
Karulõ kats kapatäüt,
rebässele riitäüs.
Inne ku uvvõ kuvvõ saat
mi lats terves!
Upa-upa, ubinakõnõ,
pau-pau, pojakõ.
Imä läts mõtsa marju otsma,
kurõmarju korjama.
Tuu sullõ sukatävve,
kadajatsõ kannutävve.
Inne ku uvvõ kuvvõ saat
mi lats terves!
Viis: Mari Kalkun,
sõna: Milvi Panga
Käen om illos suvõhari,
kirriv, kütse, kuum.
Paksus paisus upin, mari,
egä lats om pruun.
Pruun ja pallas, järvevette
kas vai üüses jääs.
Piksõpilv sõud päävä ette,
tege tõrdu hellü.
Virk, nii virk om kuldaväärt
helle hainaaig.
Väärt-väärt… Tsirk tege häält,
mõõt mi rüamaid.
Laulu tennü ja laulnu Kalkuni Linda
Helvele katsikide sündümisel,
opitu Mari tsõdsõ Viive käest.
Tsuutelli-luutelli,
mõtli üts kasuvat,
kasvi kats kangõkaalsõt,
külänaastõ koorekirn!
Viis: Tuulikki Bartosik,
sõna: traditsionaal,
võrokeelitse sõna: Mariko Faster, Tuulikki Bartosik
Olõ lõvijahimiis,
täämbä lähä jahti ja
ma ei pelgä kedägi,
lõvi jääs minno vahtma!
Ohoh, miä taa viil om?
Taa om tsungli, peris tsungli!
Peris mõtsik tsungli!
Ei saa üle, ei saa alt,
ei saa ümbre.
Ahh, ma rao läbi!
Tsahh-tsahh-tsahh-tsahh…
Olõ lõvijahimiis,
täämbä lähä jahti ja
ma ei pelgä kedägi,
lõvi jääs minno vahtma!
Ohoh, miä taa viil om?
Taa om suu, suur suu.
Sükäv likõ suu.
Ei saa üle, ei saa alt,
ei saa ümbre.
Ahh, ma lähä päält!
Lirts-lirts-lirts-lirts…
Olõ lõvijahimiis,
täämbä lähä jahti ja
ma ei pelgä kedägi,
lõvi jääs minno vahtma!
Ohoh, miä taa viil om?
Taa om ruug, pilliruug.
Tihhe terräv pilliruug.
Ei saa üle, ei saa alt,
ei saa ümbre.
Ahh, ma lähä läbi!
Shuhh-shuhh-shuhh-shuhh…
Olõ lõvijahimiis,
täämbä lähä jahti ja
ma ei pelgä kedägi,
lõvi jääs minno vahtma!
Ohoh, miä taa viil om?
Taa om jõgi, külm jõgi!
Külm lagja jõgi!
Ei saa üle, ei saa alt,
ei saa ümbre.
Ahh, ma lähä silla päält!
Tramp-tramp-tramp-tramp…
Olõ lõvijahimiis,
täämbä lähä jahti ja
ma ei pelgä kedägi,
lõvilõ tii trahvi ka!
Ohoh, miä taa viil om?
Taa om mägi, korgõ mägi!
Mäe seen om kuup.
Ei saa üle, ei saa alt,
ei saa ümbre.
Ahh, ma lähe sisse!
Kooba seen om pümme, oi, oi,
oi, ku pümme.
Ohoh, kiä taa viil om?
Määnegi suur elläi,
pehme, karvanõ, silmä helkvä…
Appi, lõvi!
Pakõmi ruttu kodo är!
Tramp-tramp-tramp-tramp…
Shuhh-shuhh-shuhh-shuhh…
Lirts-lirts-lirts-lirts…
Tsahh-tsahh-tsahh-tsahh…
Oi, oi, oi, oi, oi, oi, oi, oi…
Huh, uss om kinni!
Rahvalaul Räpinä kihlkunnast
Üts rätsep tulle Rasinalt,
tirampsirampsissaa,
läts Hopõ poolõ umblõma,
tirampsirampsissaa.
Üts rätsep tulle Rasinalt,
läts Hopõ poolõ umblõma,
härjee, härjekakaa
tirampsissaa,
sam-vidi-rudirallallaa.
Tä ummõl Piidrel kasuka,
tirampsirampsissaa,
ja Miilile puuljaki ka,
tirampsirampsissaa.
Tä ummõl Piidrel kasuka ja
Miilile puuljaki ka,
härjee, härjekakaa
tirampsissaa,
sam-vidi-rudirallallaa.
Sei ärä säädse vasikat,
tirampsirampsissaa,
aga valmis es saa kasukat,
tirampsirampsissaa.
Sei ärä säädse vasikat,
aga valmis es saa kasukat,
härjee, härjekakaa
tirampsissaa,
sam-vidi-rudirallallaa.
Sis vana Piidre rutuga,
tirampsirampsissaa,
läts küläst vaskat otsima,
tirampsirampsissaa.
Sis vana Piidre rutuga
läts küläst vaskat otsima,
härjee, härjekakaa
tirampsissaa,
sam-vidi-rudirallallaa.
Kui süüdüs sai sii vasikas,
tirampsirampsissaa,
sis valmis oll ka kasukas,
tirampsirampsissaa.
Kui süüdüs sai sii vasikas,
sis valmis oll ka kasukas,
härjee, härjekakaa
tirampsissaa,
sam-vidi-rudirallallaa.
Sii kask sai katõ nööbiga,
tirampsirampsissaa,
ja jakk oll üte hõlmaga,
tirampsirampsissaa.
Sii kask sai katõ nööbiga
ja jakk oll üte hõlmaga,
härjee, härjekakaa
tirampsissaa,
sam-vidi-rudirallallaa.
Sii rõõvas sai nii raasatus,
tirampsirampsissaa,
ja rätsep läbi kolgitus,
tirampsirampsisaa.
sii rõõvas sai nii raasatus
ja rätsep läbi kolgitus,
härjee, härjekakaa
tirampsissaa,
sam-vidi-rudirallallaa.
Rahvalaul
Tsirr-virr, lõokõnõ,
kos su kulla pesäkene?
Varikun varva pääl,
kõivu kõvõra ossa pääl.
Kos see varik jäie?
Vanamiis maha ragi.
Kos see vanamiis jäie?
Tsiapahta pagõsi.
Kos see tsiapaht jäie?
Tuli timä ärä palot.
Kos see tuli jäie?
Vesi timä ärä kistut.
Kos see vesi jäie?
Kana ärä jõie.
Kos see kana jäie?
Haugas ärä veie.
Kos see haugas jäie?
Taivahe linnässi.
Mingas tälle perrä mindäs?
Vesitside vehmerdega,
tulitside tungõldega,
kullatside korvõga.
Viis: Lauri Sommer,
sõna: rahvaluule
Tere, tere, Tetermatsi!
Tetermatsista marunga,
marungasta maanispilli,
maanispillista pibara,
pibarasta petserikku,
petserikusta ribuna,
ribunasta rindassõlgõ,
rindassõlõsta sõmõra,
sõmõrasta soolavakka,
soolavakasta valina,
valinasta vikahtkaari,
vikahtkaarõsta kabuna,
kabunasta kasvis mõtsa,
helläkesest iks hirrõmõts,
mõtsast tulli mõnus miisi,
saie jälki jo Tetermats.
Viis: Mari Kalkun,
sõna: Kadri-Ann Madismäe
Ku ma ütskõrd mõtsa karksi,
seenile ja marjolõ,
seene õkva pakko lätsi
sambla ala varjolõ.
Kuulõ, kulla kikkasiin,
minoga sa nii ei tii!
Kätte saa su nii vai nii,
seenesuusti sinost tii!
Viis: Ramo Teder,
sõna: Jan Rahman
Noorõst pääst kullakõ kisk hindä
poolõ,
vanast pääst maakammar võtt
hindä hoolõs.
Puhksa no, puhksa sa võiuhaina,
siimnõ las kavvõlõ linnata!
Rahvalaul
Sõit-sõit tsõdsõlõ,
üle uja unole,
läbi laanõ lelläle,
tiid pite tädile.
Uno tõi ubiniid,
tsõdsõ tõi sõira,
lell tõi leibä.
Tädi tõi kurõluid,
kurõluid ja konnapäid,
vana varsa seereluid.
Viis: Ramo Teder,
sõna: rahvalaul
Kell üts. Muna küts.
Kell kats. Karjalats.
Kell kolm. Tiil tolm.
Kell neli. Väiku veli.
Kell viis. Mis sis.
Kell kuus. Süük suun.
Kell säidse. Süüki maidsa.
Kell katõssa. Lauda kata.
Kell ütessä. Kutsu lauda.
Kell kümme. Küländ sai.
Viis: Mari Kalkun,
sõna: Milvi Panga
Oll mul ütskõrd rahapada,
tukatiid seen säidsesada.
Tull jo kävvü tuulutaman,
rassõst rahast valla saaman.
Uni mul avit võtta otsust,
purjõlaiva lätsi kotust.
Meri must jäie mustalt maha,
vereväne veretämä.
Kõllatsõst sai kõllatõvõ,
valgõ meri võtsõ mõnõ.
Vara sulli nigu vaha,
otsan sõit ja otsan raha.
Viis: Mari Kalkun,
sõna: Milvi Panga
Siilikõnõ pallõl siiga:
«Tulõ kähku, läämi Riiga.
Sääl om terve jõõtäüs piimä.
Minnu ei piä sälän viimä.»
Virka vöörü, tsõõrik piiga,
virka vöörü, tsõõrik piiga.
Küll või mi elu sujudõ,
ku saami piimän ujudõ.
Viis: Jan Rahman, Mari Kalkun,
sõna: Jan Rahman
Mis om suurõ järve takan,
pikä-laja järve takan,
kimmä kalajärve takan?
Järve takan maa.
Mis om tollõ maa takan,
järveveere talu takan,
vilä, kapsta, haina takan?
Talu takan mõts.
Mis om tollõ mõtsa takan,
pedäjide, kõivõ takan,
korgõ kuusistigu takan?
Mõtsa takan suu.
Läämi sinnä järve taadõ,
järveveere talu taadõ,
korgõ kuusõmõtsa taadõ,
kos om matal suu!
Sääl saa pito, sääl saa pulma,
pilli mängi, tandsu lüvvä,
sääl saa valgõt saia süvvä,
kooni tulõ üü…
Viis: Mari Kalkun,
sõna: Jan Rahman
Mängi võinu hummoguni,
ku es tulnu pääle uni.
Välän ammu pümme üü,
tetä viil om kümme tüüd.
Tam-di-tam-di-tam-di-daa,
latsõkõnõ magama.
Vetsun kävvü, hamba mõskõ,
musotada imä põskõ.
Sälgä panda unõrõiva,
sängü kobida sis või ma.
Tam-di-tam-di-tam-di-daa,
latsõkõnõ magama.
Sängüpõhi tege kriiksu,
lae päält kostus hiire piiksu.
Kuu lüü kiire aknõ pääle,
näütäs valgust lilli-jääle.
Tam-di-tam-di-tam-di-daa,
latsõkõnõ magama.
Lumi tuiskas müüdä maada,
tuiskas ja ei lasõ maada.
Tulõ, murra minno, uni,
hummõnidsõ hummoguni.
Tam-di-tam-di-tam-di-daa,
latsõkõnõ magama.
Viis: Tuulikki Bartosik,
sõna: Mari Kalkun, Jan Rahman
Jalgu all veerüs päiv, und ooda viil,
täüs valgust üü – talv jo käen,
om unigi joba tiil.
Oo-ooda tiba viil,
seo päiv tulõ, om viil iin.
Pilv tuu lummõ mano and
ja üü silmä kinni pand.
Helü
Kiil ja kirändus
Muusiga
Koolieeligu’
I kooliastõ
II kooliastõ
III kooliastõ
Kevväi
Süküs
Talv
Suvi
Võromaa
Võro kiil
Kalkuni Mari
Võro Instituut
06. 04. 2026
Vanõmbit ja vahtsõmbit võrokeelitsit laulõ. Latsi ütlemiisi ja lugõmiisi. Unõlaulõ.…
„Laulami latsilõ, laulami latsiga“ om võrokeelitside latsilaulõ ja salmõ albom .…
Võro kirändüsluu raamat, miä and ülekaehusõ võro kirändüse kujonõmisõst ja esi’erälisüsest.
Autoŕ (Velskeri Mart) kaes teemat mitmõ nuka päält ja tuu vällä nii matõrjaali veitüst ku ka piire hägosust eesti kirändüsega.
Raamat ei paku’ ütte lõplikku tõlgõndust, a and üte võimaligu ülekaehusõ võro kirändüsluust.
Kõgõ tähtsämb võro kirändüsluu man om tuu, et hariligult (a mitte kõgõ) om võro kirändüs võrokiilne.
Velskeri Mart
„Võro kirändüse kujonõmislugu“ A4 suurusõn, 29 papõrd
Lugõmist
Kiil ja kirändus
Kodo- ja aolugu
III kooliastõ
Vanõmb kooliastõ
Kevväi
Süküs
Talv
Suvi
Võromaa
Võro kiil
Velskeri Mart
06. 04. 2026
Saa lukõ’ ja kullõlda’ 30 Räpinä muinasjuttu, miä omma’ peri Eesti Rahvaluulõarhiivist, üles kirotõdu’ Räpinä kihlkunna inemiisi suust.
Muinasjutu’ avitasõ’ arvo saia’ hääst ja halvast, ilmast ni inemiisist, andva’ huugu ettekujotamisõlõ, oppasõ’ umma kiilt laembalt tarvitama ja viil pall´o muud.
Muinasjutu’ om toimõndanu’ ja sisse lugõnu’ Kalla Urmas (2022). Päälkirjo kõrval omma’ är’ tuudu’ ka muinasjuttõ arhiivilätte’.
Sünnüs ni latsiaialõ ku koolilatsilõ.
Kalla Urmas
Räpinä muinasjuttõ teksti’ üten sõnaseletüisiga, A4 suurusõn, 48 papõrd
Räpinä muinasjutu’ helüfailin
Lugõmist
Kiil ja kirändus
Kodo- ja aolugu
I kooliastõ
II kooliastõ
III kooliastõ
Vanõmb kooliastõ
Kevväi
Süküs
Talv
Suvi
Võromaa
Võro kiil
Kalla Urmas
06. 04. 2026
Kauksi Ülle 60. hällüpäävä avvus saa Helüaidast kullõldaq luulõkimpu, kon om 26 luulõtust elost, inemiisist, mineväst, tulõvast, olõvast, kõgõst, miä henge pututas ja süämen tuksõlõs.
Värsiq ommaq Kauksi Ülle perämädse kümne aastaga luulõkokõst „Palunõiaq“ (Seto Ateljee Galerii 2012), „ObiNizza“ (Ji st Jumalikud Ilmutused 2017), „Paralleeluniversum“ (Seto Ateljee Galerii 2019), „Seto ikebana“ (Seto Ateljee Galerii 2021) ja „Vaest lätt üle“ (Seto Ateljee Galerii 2022). Lugõ autor esiq (2022).
Foto: Harri A. Sundell
Kauksi Ülle
Link Helüaita
Helü
Kiil ja kirändus
II kooliastõ
III kooliastõ
Vanõmb kooliastõ
Oppaja
Kevväi
Süküs
Talv
Suvi
Setomaa
Võromaa
Võro kiil
Kauksi Ülle
31. 03. 2026
Välläprinditava’ tabõli’ omma’ peri raamadust “Seto keele teejuht”.
Paul Hagu, Karl Pajusalu
Helü
Kiil ja kirändus
III kooliastõ
Vanõmb kooliastõ
Oppaja
Setomaa
Seto kiil
Paul Hagu
Karl Pajusalu
30. 03. 2026
Printitava' tabõli koh om vällä tuudu' seto keele käänämisõ põhimõttõ'. Tabõli omma peri…
Välläprinditava' tabõli' omma' peri raamadust “Seto keele teejuht” koh om isigulistõ' ja…
Välläprinditava’ tabõli’ omma’ peri raamadust “Seto keele teejuht”.
"Seto keele teejuht" om hüä abimiis oppajilõ vai neländä kooliastmõ opilaisilõ seto keele…
Välläprinditava’ tabõli’ omma’ peri raamadust “Seto keele teejuht”.
Välläprinditava’ tabõli’ omma’ peri raamadust “Seto keele teejuht”.
Välläprinditava’ tabõli’ omma’ peri raamadust “Seto keele teejuht”.
Paul Hagu, Karl Pajusalu
Oppus
Kiil ja kirändus
III kooliastõ
Vanõmb kooliastõ
Oppaja
Setomaa
Seto kiil
Paul Hagu
Karl Pajusalu
30. 03. 2026
Printitava' tabõli koh om vällä tuudu' seto keele käänämisõ põhimõttõ'. Tabõli omma peri…
Välläprinditava' tabõli' omma' peri raamadust “Seto keele teejuht” koh om isigulistõ' ja…
"Seto keele teejuht" om hüä abimiis oppajilõ vai neländä kooliastmõ opilaisilõ seto keele…
Välläprinditava’ tabõli’ omma’ peri raamadust “Seto keele teejuht”.
Välläprinditava’ tabõli’ omma’ peri raamadust “Seto keele teejuht”.
Välläprinditava’ tabõli’ omma’ peri raamadust “Seto keele teejuht”.
Välläprinditava’ tabõli’ omma’ peri raamadust “Seto keele teejuht”.
Paul Hagu, Karl Pajusalu
Oppus
Kiil ja kirändus
III kooliastõ
Vanõmb kooliastõ
Oppaja
Setomaa
Seto kiil
Paul Hagu
Karl Pajusalu
30. 03. 2026
"Seto keele teejuht" om hüä abimiis oppajilõ vai neländä kooliastmõ opilaisilõ seto keele…
Välläprinditava' tabõli' omma' peri raamadust “Seto keele teejuht” koh om isigulistõ' ja…
Printitava' tabõli koh om vällä tuudu' seto keele käänämisõ põhimõttõ'. Tabõli omma peri…
Välläprinditava’ tabõli’ omma’ peri raamadust “Seto keele teejuht”.
Välläprinditava’ tabõli’ omma’ peri raamadust “Seto keele teejuht”.
Välläprinditava’ tabõli’ omma’ peri raamadust “Seto keele teejuht”.
Välläprinditava’ tabõli’ omma’ peri raamadust “Seto keele teejuht”.
Paul Hagu, Karl Pajusalu
Oppus
Kiil ja kirändus
III kooliastõ
Vanõmb kooliastõ
Oppaja
Setomaa
Seto kiil
Paul Hagu
Karl Pajusalu
30. 03. 2026
"Seto keele teejuht" om hüä abimiis oppajilõ vai neländä kooliastmõ opilaisilõ seto keele…
Printitava' tabõli koh om vällä tuudu' seto keele käänämisõ põhimõttõ'. Tabõli omma peri…
Välläprinditava' tabõli' omma' peri raamadust “Seto keele teejuht” koh om isigulistõ' ja…
Välläprinditava’ tabõli’ omma’ peri raamadust “Seto keele teejuht”.
Välläprinditava’ tabõli’ omma’ peri raamadust “Seto keele teejuht”.
Välläprinditava’ tabõli’ omma’ peri raamadust “Seto keele teejuht”.
Välläprinditava’ tabõli’ omma’ peri raamadust “Seto keele teejuht” koh om isigulistõ’ ja näütäväte asõsõnno’ ja hindäkohastõ’, umbmääräste’ ja küüsüväte asõsõnno käänämisõ põhimõtte’.
Paul Hagu, Karl Pajusalu
Oppus
Kiil ja kirändus
III kooliastõ
Vanõmb kooliastõ
Oppaja
Setomaa
Seto kiil
Paul Hagu
Karl Pajusalu
26. 03. 2026
Printitava' tabõli koh om vällä tuudu' seto keele käänämisõ põhimõttõ'. Tabõli omma peri…
"Seto keele teejuht" om hüä abimiis oppajilõ vai neländä kooliastmõ opilaisilõ seto keele…
Välläprinditava’ tabõli’ omma’ peri raamadust “Seto keele teejuht”.
Välläprinditava’ tabõli’ omma’ peri raamadust “Seto keele teejuht”.
Välläprinditava’ tabõli’ omma’ peri raamadust “Seto keele teejuht”.
Välläprinditava’ tabõli’ omma’ peri raamadust “Seto keele teejuht”.
Oppus, kuis meisterdä’ imäle imäpääväs ilosa’ roosi’.
Passis ni latsiaialõ ku koolilatsilõ.
Oppus om peri 2006. aastaga võrokeelitsest Tähekese lehekuu numbrist.
Roosimeistri om Rajando Kristina.
Rajando Kristina
Oppus „Meisterdüs imäpääväs“ A4 suurusõn, 2 papõrd
Oppus
Kunst ja näpotüü
Koolieeligu’
I kooliastõ
II kooliastõ
Kevväi
Võromaa
Võro kiil
Rajando Kristina
25. 03. 2026
Imäpäävä tüülehe’ paśva’ 1. ja 2. kooliastmõlõ võro keele tunnis.
Tüülehe’ ommava’ perit 2024. aastaga „Võro keele opiraamatust“.
Vällä om andnu’ Võro Instituut.
Allasõ Tiia, Fastrõ Mariko, Kabuna Kaile
„Imäpäävä tüülehe’“ A4 suurusõn, 3 papõrd
Tüüleht
Kiil ja kirändus
I kooliastõ
II kooliastõ
Kevväi
Võromaa
Võro kiil
Allasõ Tiia
Fastrõ Mariko
Kabuna Kaile
25. 03. 2026
Tüülehe pääle tulõ mano tsehkendä’ ja pilt är’ värmi’.
Passis ni latsiaialõ ku koolilatsilõ.
Rõõmusossa Triin
Tüüleht „Keväjä“ A4 suurusõn, 1 papõr
Tüüleht
Kunst ja näpotüü
Luudus
Koolieeligu’
I kooliastõ
Kevväi
Võromaa
Võro kiil
Rõõmusossa Triin
24. 03. 2026
Tüülehen tulõva’ üles otsi’ paari’, lukõ’ üle, kedä ku pall’o om ja näüdädä’, määne pilt’ passis määntse aastaaoga kokko.
Passis nii latsiaialõ ku koolilatsilõ.
Saarõ Anneli
Tüüleht „Paarõ löüdmine’“ A4 suurusõn, 1 papõr
Tüüleht
Kiil ja kirändus
Luudus
Matõmaatiga
Koolieeligu’
I kooliastõ
II kooliastõ
Kevväi
Süküs
Talv
Suvi
Võromaa
Võro kiil
Saarõ Anneli
18. 03. 2026
Tüülehen saa värmi’ aastaao perrä kõivupuud.
Passis ni latsiaialõ ku koolilatsilõ.
Sabbali Karmen
Tüüleht „Kõivupuu“ A4 suurusõn, 1 papõr
Tüüleht
Kunst ja näpotüü
Luudus
Koolieeligu’
I kooliastõ
II kooliastõ
Kevväi
Süküs
Talv
Suvi
Võromaa
Võro kiil
Sabbali Karmen
18. 03. 2026
Ristsõnan saa oppi’ kevväilille.
Passis ni latsialalõ ku koolilatsilõ.
Tedre Irje
Ristsõna „Keväjälilli’“ A4 suurusõn, 1 papõr
Tüüleht
Kiil ja kirändus
Luudus
Koolieeligu’
I kooliastõ
Kevväi
Võromaa
Võro kiil
Tedre Irje
18. 03. 2026
Tüülehen saa värmi’ käokiräst ja lukõ’ tä täppe.
Passis nii latsiaialõ ku koolilatsilõ.
Alteri Annika
Tüüleht „Käokiräs“ A4 suurusõn, 1 papõr
Tüüleht
Kiil ja kirändus
Kunst ja näpotüü
Matõmaatiga
Koolieeligu’
I kooliastõ
Kevväi
Võromaa
Võro kiil
Alteri Annika
18. 03. 2026
Tüülehen tulõ ülesandõ perrä värvi’ õigõhe.
Passis latsialalatsilõ ja 1. kooliastmõlõ.
Vodi Egle
Tüüleht „Keväjä värvmine“ A4 suurusõn, 1 papõr
Tüüleht
Kiil ja kirändus
Kunst ja näpotüü
Koolieeligu’
I kooliastõ
Kevväi
Võromaa
Võro kiil
Vodi Egle
18. 03. 2026
Tüülehen saa pilte perrä kõnõlda’ tsirkõ keväjäst.
Passis ni latsiaialõ ku koolilatsilõ võro keele tunnis.
Kapi Linda
Tüüleht „Tsigu’ keväjä“ A4 suurusõn, 2 papõrd
Tüüleht
Kiil ja kirändus
Luudus
Koolieeligu’
I kooliastõ
II kooliastõ
Kevväi
Võromaa
Võro kiil
Kapi Linda
18. 03. 2026
Tüülehen om vaia otsi’ pildi päält üles kõik muna’ ja värvi’ ni naa’ ku kana är’.
Passis latsiaialatsilõ.
Runtali Ellen
Tüüleht „Kana ja muna’“ A4 suurusõn, 1 papõr
Tüüleht
Kiil ja kirändus
Kunst ja näpotüü
Koolieeligu’
Kevväi
Võromaa
Võro kiil
Runtali Ellen
18. 03. 2026
Tüülehen om vaia muna pääle tetä’ värmilidse’ mustri’.
Passis latsiaialatsilõ.
Vodi Egle
Tüüleht „Muna mustri’“ A4 suurusõn, 1 papõr
Tüüleht
Kunst ja näpotüü
Koolieeligu’
Kevväi
Võromaa
Võro kiil
Vodi Egle
18. 03. 2026
Tüülehen tulõva’ är’ lahenda’ tehte’ ja sis numbri perrä värvi’.
Passis ni latsiaialõ ku 1. kooliastmõlõ võro keele, kunsti ja matõmaatiga tunnis.
Kondsa Eleri
„Munapühhi tüüleht“ A4 suurusõn, 1 papõr
Tüüleht
Kiil ja kirändus
Kunst ja näpotüü
Matõmaatiga
Koolieeligu’
I kooliastõ
Kevväi
Võromaa
Võro kiil
Kondsa Eleri
18. 03. 2026
Tüüleht mahlakuust, kon tulõ egäle sõnalõ otsi’ ni eesti- ku võrokeeline vastus ja vitä’ nuu’ joonõga kokko.
Passis latsialalõ ja 1. kooliastmõlõ.
Oppus om peri 2020. aastaga võrokeelidse Tähekese mahlakuu numbrist.
Ülesandõ’ om vällä mõtõlnu’ Fastrõ Mariko. Pildi’ om tennü’ Sildre Elina.
Fastrõ Mariko
Tüüleht „Mahlakuu“ A4 suurusõn, 1 papõr
Tüüleht
Kiil ja kirändus
Koolieeligu’
I kooliastõ
Kevväi
Võromaa
Võro kiil
Fastrõ Mariko
18. 03. 2026
Lugu kõopuu nüssiaest.
Passis latsilõ võro keele tunnin ette lugõmisõs.
Oppus om peri 2020. aastaga võrokeelitsest Tähekese mahlakuu numbrist.
Üles võtnu’ Aderi Arne.
Vilbaste Kristel
„Kõolehmäkese nüssiaig“ A4 suurusõn, 1 papõr
Lugõmist
Kiil ja kirändus
Luudus
Koolieeligu’
I kooliastõ
II kooliastõ
III kooliastõ
Vanõmb kooliastõ
Kevväi
Võromaa
Võro kiil
Vilbaste Kristel
18. 03. 2026
Oppus, kuis tetä’ esi’ munavõidu.
Oppus om peri 2020. aastaga võrokeelidse Tähekese mahlakuu numbrist.
Fastrõ Mariko, Toomõ Triin
„Kõgõ lihtsämb munavõid“ A4 suurusõn, 1 papõr
Oppus
Kiil ja kirändus
Kunst ja näpotüü
Koolieeligu’
I kooliastõ
II kooliastõ
III kooliastõ
Kevväi
Võromaa
Võro kiil
Fastrõ Mariko
Toomõ Triin
18. 03. 2026
Munatopsõ tegemine munnõpühis.
Passis nii latsiaialõ ku ka koolilatsilõ kunstitunnis.
Oppus om peri 2020. aastaga võrokeelidse Tähekese mahlakuu numbrist.
Oppus „Munatopsi’ ehk kanakari“ A4 suurusõn, 1 papõr
Oppus
Kunst ja näpotüü
Koolieeligu’
I kooliastõ
II kooliastõ
Kevväi
Võromaa
Võro kiil
18. 03. 2026
Piltsõnastu „kevväi aian ja nurmõn“ avitas latsõl oppi’ võrokeelitsit keväjätöie sõnno.
Passis latsialaõ ni koolilatsilõ võro keele ja liikmistunnis.
Piltsõnastu om perit 2023. aastaga raamatust „Piltsõnastu latsilõ 3“.
Vällä om andnu’ Võro Instituut.
Fastrõ Mariko, Toomõ Triin, Haugi Evely
Piltsõnastu „kevväi aian ja nurmõn“ A4 suurusõn, 1 papõr
Pilt
Kiil ja kirändus
Luudus
Koolieeligu’
I kooliastõ
II kooliastõ
Kevväi
Võromaa
Võro kiil
Fastrõ Mariko
Toomõ Triin
Haugi Evely
18. 03. 2026
Keväjä tüülehe’ paśva’ 1. ja 2. kooliastmõlõ võro keele tunnis.
Tüülehe’ ommava’ perit 2024. aastaga „Võro keele opiraamatust“.
Vällä om andnu’ Võro Instituut.
Allasõ Tiia, Fastrõ Mariko, Kabuna Kaile
„Keväjä tüülehe’“ A4 suurusõn, 2 papõrd
Tüüleht
Kiil ja kirändus
I kooliastõ
II kooliastõ
Kevväi
Võromaa
Võro kiil
Allasõ Tiia
Fastrõ Mariko
Kabuna Kaile
18. 03. 2026
Luulõtus keväjäst
Munapühhi tüülehe’ pasva’ 1. ja 2. kooliastmõlõ võro keele tunnis.
Tüülehe’ ommava’ perit 2024. aastaga „Võro keele opiraamatust“.
Vällä om andnu’ Võro Instituut.
Allasõ Tiia, Fastrõ Mariko, Kabuna Kaile
„Munapühhi tüülehe’“ A4 suurusõn, 3 papõrd
Tüüleht
Kiil ja kirändus
Pühä’ ja kombõ’
I kooliastõ
II kooliastõ
Kevväi
Võromaa
Võro kiil
Allasõ Tiia
Fastrõ Mariko
Kabuna Kaile
18. 03. 2026
Luulõtus munapühist
Siin saa lukõ’, midä tetäs munapühi aigu, miä omma’ lihavõttõpühä’, kuimuudu…
Siin saa lukõ’, midä tetäs munapühi aigu, miä omma’ lihavõttõpühä’, kuimuudu värvitäs ja koksitas munnõ. Miä om munaloomka ja miä oll’ vanastõ munapühis söögis.
Hallabi Lea
“Munapühä’” a4 suurusõn, 3 papõrd
Lugõmist
Kiil ja kirändus
Pühä’ ja kombõ’
Koolieeligu’
I kooliastõ
II kooliastõ
III kooliastõ
Vanõmb kooliastõ
Oppaja
Kevväi
Võromaa
Võro kiil
Hallabi Lea
18. 03. 2026
Luulõtus munapühist
Lepaseree tõõnõ album “Õnnõkõn siin tsõõrin olla’”, mink pääl kõlasõ’ Vana-Võromaa laulumängo’ vahtsõn muusigakuvvõn.
Ilmunu’ om ka sama päälkiräga laulumängoraamat, kost löüd viil ligembale 60 vanõmbat ja vahtsõmbat laulumängo.
Hainsoo Meelika – laul, viiol´
Danieli Paul – akustilinõ kitra, eelektrikitra, harmoonium
Tärni Marti – basśkitra, rütmipilli’
Välläandja om Võro Instituut.
Ku taha-ai faili õkva alla laati’, saa tuu vallalõ tetä’ vahtsõ vaihõlehe pääl. Tuu jaos klõpsa’ lingi pääl hiire hääpuulsõ nupiga ja vali’ “Open link in new tab”.
Sisukõrd:
1. Miterjonilind
2. Krahv sõitsõ mõisast ratsala
3. Kaara põimminõ
4. Siimani seeli
5. Väräjämäng
6. Oh ütle’, kinä neiokõ!
7. Müüdä sõit mu armas peig
8. Aamor
9. Sikamäng
10. Kulla imä, tsirgu imä
11. Kes aian?
12. Jänese õhkaminõ
13. Üts pruut, kes olli kihlatu’
14. Õnnõkõn siin tsõõrin olla’
Hainsoo Meelika, Võro Instituut
Harglõ
Oll´ meil üts, oll´ meil üts miterjonilind,
rohuaian, rohuaian, sääl ruusõ vilun.
Sääl tegi timä, sääl tegi timä paljugi kurja:
ärä’ sei timä, ärä’ sei timä tuurõ’ puumar´a’,
peterselli’, peterselli’ ja piite lehe’.
Esi’ hüpäs´ timä, esi’ hüpäs´ timä lehtmaja poolõ,
üle aia, üle aia haavigumõtsa.
Kel püssi’, kel püssi’, püüdku tedä kinni’!
“Miterjonilind” PDF a4 suurusõn, 1 papõr
Vahtsõliina
Krahv sõitsõ mõisast ratsala,
kos kar´us ummi lambit hoit´,
valõrih, valõrah, valõrallala,
kos kar´us ummi lambit hoit´.
Krahv võtsõ uma mütsü pääst
ja paksõ kar´ussõlõ au.
„Krahv pangu’ uma mütsü pääh’,
ma olõ vaenõ kar´alats.”
„Ku olõt vaenõ kar´alats,
mis käüt sis siidih, sammõtih?”
„Mis seo kül krahvil kõrda lätt,
ku mino papa massa’ jõud?”
„Oh tütrik, ärä’ suurusta,
ma lasõ vangi panda’ su!”
„Oh krahv, sis lepü’ minoga,
ma anna kõik neo’ lamba’ teil’!”
„Ku kõik neo’ lamba’ annat mull’,
sis noorõmb poig om sinolõ.”
„Ei sino poiga taha’ ma,
tä om väega väiku, lollikõ!”
„Ku sa’ mu poiga ei tahaki,
sis parõmbat sa ei saa’ kah.”
„Ma keeroda ja naarahta
ja otsi umal’ parõmbat.”
“Krahv sõitsõ mõisast ratsala” PDF a4 suurusõn, 2 papõrd
Põlva
Mi lääme’ kaara põimma,
kes saa meil vihko köütmä,
kes om sii kõgõ ilosamb,
kost saa ma tedä löüdmä?
Ma eelä’ tedä näie,
täl taivakarva silmä’,
ja hummõn sajarahvaga
saa meile vasta tulõma.
Sa’ otsit, ma’ otsi,
egäüts ots umma,
oh veli, sõsar, võta’ mu,
ma vaenõ jäie ütsindä.
“Kaara põimminõ” PDF a4 suurusõn, 1 papõr
Karula, Urvastõ
Kos lätt, kos lätt, siimani seeli?
Taskinissi, taskinissi, ninni provva,
kibukiti, kibukiti, Jaani laidi.
Riiga lätt, Riiga lätt, siimani seeli.
Mis Riiga, mis Riiga, siimani seeli?
Provva perrä, provva perrä, siimani seeli.
Provva kotun, provva kotun, siimani seeli.
Konnõs om, konnõs om, siimani seeli?
Härbärin, härbärin, siimani seeli.
Mis tege, mis tege, siimani seeli?
Sukka koda, sukka koda, siimani seeli.
Mis sukka, mis sukka, siimani seeli?
Siidisukka, siidisukka, siimani seeli.
Näütä’ vällä, näütä’ vällä, siimani seeli!
Ei näütä’, ei näütä’, siimani seeli!
Melles nii, melles nii, siimani seeli?
Tandsi’ enne, tandsi’ enne, siimani seeli!
Küll tandsi, küll tandsi, siimani seeli.
“Siimani seeli” PDF a4 suurusõn, 2 papõrd
Karula
Mis ti, sandi’, siin saisat,
juuli, kuldsõ’ värejä’?
Mii’ saisa värejin.
Tii’ värre’ katski!
Mii’ esi’ parandõ.
Minkas tii’ parandõt?
Siigõ, kullagõ, vereve niidigõ.
Kost sa, räbäk, sii sait?
Veli eilä’ Riiäst tull´,
toona’ pässi Pärnäst.
Õs teil veli Riiäst tulõ’,
õs päse’ Pärnäst!
Kui ei usu’, tulõ’ kaema!
Hobu ussõn meil luminõ,
huu handa härmätet,
sadu riknu saanikirja,
lumi riknu loogakirja.
“Väräjämäng” PDF a4 suurusõn, 1 papõr
Vahtsõliina, Harglõ
„Oh ütle’, kinä neiokõ,
kos om su armas peiokõ!
Taa-ritas tiritam, tiritam,
taa-ritas tiritam, tiritam,
taadi ridiraa, taadi ridiraa.
Kas tä om mõni mõisamiis
vai eläs talosanna seen?”
„Oh mamma, ta’i olõ’ mõisamiis,
ei elä’ talosanna seen.
Tä om üts uhkõ kroonumiis,
kuldrist täl ripus rinna iin.
Tä kand õks kallist kalõvit
ja siidist tettüt palõtit.”
„Mu tütär, ärä’ rõõmusta,
ei täst saa’ sino võttijat!
Tä om jo sino pettijä,
su au ja ilo rikkuja!”
„Oh mamma, ku tä olõs pettijä,
sis tä mul kirja ei kirotas.
Kae’, siin om timä siidirätt,
kulduur ja uuri külen kett.
Ku tä lätś ärä’ tõisiga,
sis jäi ma kurva meelega.
Tä pitsiteli mino kätt
ja vali järest silmävett.
Ku tagasi saa tulõma,
sis saava’ pulma’ olõma.
Ku mamma ei lupa’ keväde, sis sügüse lää vägüsi!”
“Oh, ütle’, kinä neiokõ!” PDF a4 suurusõn, 2 papõrd
Harglõ
Müüdä sõit mu, müüdä sõit mu armas peig,
pisu paadi, pisu paadi ruunaga,
linalehte, linalehte laiguga.
Joosi järgi, joosi järgi, kargsi tõlda,
istõ siidi-, istõ siiditooli pääle.
Peenü’ lang oll´,peenü’ lang oll´ pooli pääl.
“Kuulõ’, armas, kuulõ’, armas armukõ,
kõgõ suurõmb, kõgõ suurõmb rõõmukõ!
Mis sa minnu, mis sa minnu maha’ jäti’,
ilma süüldä’, ilma süüldä’ ärä’ põli’,
valla vannu, valla vannu naistõ läbi,
kihõlkunna, kihõlkunna keelte läbi?
Sis lätt ilma, sis lätt ilma udsutsõs,
taivas talvõ-, taivas talvõkarvalidsõs,
ku jääs paar meist, ku jääs paar meist saamalda’!”
“Pää ei kanna’, pää ei kanna’ kuldakruuni,
sälg ei kanna’, sälg ei kanna’ siidikleiti,
jala’ ei kanna’, jala’ ei kanna’ kuldakängi!”
“Müüdä sõit mu armas peig” PDF a4 suurusõn, 2 papõrd
Rõugõ
Aamor lätś ja otsõ umma armsat,
kes tä süänd olõś rõõmustanu’.
Kõndsõ korgõn, kõndsõ alan,
otsõ umma armukõist.
„Tulõ’, tulõ’, sa mu kõgõ armsamb,
kingi’ umma kätt mul, kõgõ kallimb!
Pandis olgu’ mul seo käsi,
et siin saami’ ütte nüüd.”
Oh, neo’ omma’ rõõmsa’ tunni’ –
Aamor om nüüd armu löüdnü’!
“Aamor” PDF a4 suurusõn, 1 papõr
Sangastõ
Tere-tere, tere-tere, sikakõnõ!
Jummal-nimi, Jummal-nimi, ärräkene!
Kos sa kävet, kos sa kävet, sikakõnõ?
Veskil käve, veskil käve, ärräkene.
Mis sa püügit, mis sa püügit, sikakõnõ?
Nisupüüglit, nisupüüglit, ärräkene.
Mis sa süüt, mis sa süüt, sikakõnõ?
Silki-saia, silki-saia, ärräkene.
Mis sa juut, mis sa juut, sikakõnõ?
Mõtu, olut, mõtu, olut, ärräkene.
Kon sa makat, kon sa makat, sikakõnõ?
Preili man, preili man, ärräkene.
Kas sii preili su es pessä’, sikakõnõ?
Küll pessi, küll pessi, ärräkene.
Kuis sa rüükset, kuis sa rüükset, sikakõnõ?
Meku-meku, meku-meku, ärräkene.
Mis sul jalan, mis sul jalan, sikakõnõ?
Kuldakängä’, kuldakängä’, ärräkene.
Kon sa tandsit, kon sa tandsit, sikakõnõ? Kivi otsan, kivi otsan, ärräkene.
Maalõ satat, maalõ satat, sikakõnõ! Ei sata’, ei sata’, ärräkene!
“Sikamäng” PDF a4 suurusõn, 2 papõrd
Räpinä
Kull´a imä, tsirgu imä, kośa’ oma’ kua takah!
Kull´a tütär, tsirgu tütär, lasõ’ neid sisse tulla’!
Kull´a imä, tsirgu imä, kos mi nimä’ istma panõ?
Kull´a tütär, tsirgu tütär, peränulka pingi pääle.
Kull´a imä, tsirgu imä, mis mi näile süvvä’ anna?
Kull´a tütär, tsirgu tütär, kats valgõt hanni.
Kull´a imä, tsirgu imä, kos mi nimä’ makama panõ?
Kull´a tütär, tsirgu tütär, üle moro aita.
Kull´a imä, tsirgu imä, mis mi näile katta’ anna?
Kull´a tütär, tsirgu tütär, esä vahtsõ valgõ kaska.
Kull´a imä, tsirgu imä, nimä’ tahtva’ minno kah.
Kull´a tütär, tsirgu tütär, tohoh kuri, mis sis saa!
“Kull´a imä, tsirgu imä” PDF a4 suurusõn, 1 papõr
Vahtsõliina Vaihõmängon kõlas Urvastõst peri viiolilugu.
Kes aian, kes aian?
Mehiläne aian.
Mis nimi, mis nimi?
Jüri timä nimi.
Olgu’ nimi, mis täl om,
seo aasta naist ei saa’!
Käü’ läbi, käü’ läbi,
läbi lilli lehti,
alt puu ossõ,
läbi lilli lehti!
Ku sa otsit, sis sa lövvät,
touka’ tõõnõ asõmõllõ!
“Kes aian?” PDF a4 suurusõn, 1 papõr
Harglõ
Oh ma, oh ma vainõ, oh ma vainõ valgõ jänes!
Johtu, johtu suurõ, johtu suurõ vällä pääle.
Tulli, tulli jeeger, tulli jeeger püssäga,
pandsõ, pandsõ külge, pandsõ külge pundsa-pandsa,
veri, veri vällä, veri vällä virdsa-vardsa.
Panti, panti pikä, panti pikä rii pääle,
viidi, viidi mõisa, viidi mõisa kokõ kätte.
Kül ma, kül ma kokkõ, kül ma kokkõ pallõlsi,
halõ-, halõdastõ, halõdastõ hulusi:
„Kuulõ’, kuulõ’, armas, kuulõ’, armas kokõkõnõ,
ärä’ minnu praatku’, ärä’ praatku’ palavastõ,
ärä’, ärä’ küdsä, ärä’ küdsä kibõdastõ!
Küdsä’, küdsä’ külmä, küdsä’ külmä kivi pääl,
praadi’, praadi’ uma, praadi’ uma põllõ pääl!”
Viidi, viidi härrä, viidi härrä lauva pääle.
Härrä, härrä minu, härrä minu liha seie,
luu, luu lasksõ, luu lasksõ lauva ala.
Tarõ-, tarõtütrek, tarõtütrek koŕaś kokku,
pand´, pand´ siidi-, pand´ siidiräti pääle,
veie, veie mõtsa, veie mõtsa mäe pääle.
Olõ’, olõ’ terve’, olõ’ terve’, tarõtütrek!
Joba, joba minust, joba minust asi sai,
joba, joba rüpsi, joba rüpsi rüäorast,
joba, joba kaksa, joba kaksa kaaraorast,
joba, joba kisu, joba kisu kesväorast!
“Jänese õhkaminõ” PDF a4 suurusõn, 2 papõrd
Räpinä
Üts pruut, kes olli kihlatu’,
sai kuulda’, et oll´ vihatu’.
Tä võtt´e ärä’ paeda’
läts mõtsa roosipuhmu all.
Sis esä tedä kutsma läts:
„Oh tulõ’ üles, armas lats!”
„Ei või’ ma minnä’, esäke,
mu süä sisen valutas.”
„Oh ikõ’ sis, mu armas lats,
siin halja roosipuhmu all.”
Sis emä tedä kutsma läts:
„Oh tulõ’ üles, armas lats!”
„Ei või’ ma minnä’, emäke,
mu süä sisen valutas.”
„Oh ikõ’ sis, mu armas lats,
siin halja roosipuhmu all.”
Sis veli tedä kutsma läts:
„Oh tulõ’ üles, sõsar mu!”
„Ei või’ ma minnä’, veleke,
mu süä sisen valutas.”
„Oh ikõ’ sis, mu armas lats,
siin halja roosipuhmu all.”
Sis sõsar tedä kutsma läts:
„Oh tulõ’ üles, sõsar mu!”
„Ei või’ ma minnä’, sõsar mu,
mu süä sisen valutas.”
„Oh ikõ’ sis, mu armas lats,
siin halja roosipuhmu all.”
Sis peigmiis tedä kutsma läts:
„Oh tulõ’ üles, armas pruut!”
„Nüüd või ma minnä’, armas peig,
mino süä sisen rõõmustas.”
“Üts pruut, kes olli kihlatu!” PDF a4 suurusõn, 2 papõrd
Harglõ
Om mul seo õnnõkõn siin tsõõrin olla’,
sis lasõ’, seldsiken, mul armun palla’.
Ma olõ häbelik kül seod otsma,
mis mullõ kõlvulik ja minu süä.
Ei sa joht sukugi ei passi’ mullõ,
sa terräv sõnalõ ja kargat harja.
Selle ma jäta su ja tõõsõ kosi,
kes armastas iks mu, vot seo om asi.
Ma sullõ pruudis jää ja sa mul peius,
oh jää’, jää’, jää’, jää’, jää’, las nii kül olla’!
Su külge, armukõn, ma olõ köüdet,
su vasta süämest ja armun läüdet!
“Õnnõkõn siin tsõõrin olla’” PDF a4 suurusõn, 1 papõr
Helü
Kiil ja kirändus
Muusiga
I kooliastõ
II kooliastõ
III kooliastõ
Vanõmb kooliastõ
Kevväi
Süküs
Talv
Suvi
Võromaa
Võro kiil
Hainsoo Meelika
Võro Instituut
12. 03. 2026
Kaardi’ avitasõ’ oppajal luvva’ lämmind ja rõõmsat rühmatüü ruumi ni köütä’ opmisõ mano’ võro kiilt ja kultuuri.
Kaardi’ omma’ tettü’ 2024. aastagal projektin „COOLTOUR-Cultural heritage as a source of future competencies in youth”.
Kaardi’ säädsevä kokko Giannakaina Dimitra, Torobi Heli, Saarõ Hipp, G. Laube Kadri.
Giannakaina Dimitra, Torobi Heli, Saarõ Hipp, G. Laube Kadri
„Käümätõmbamiskaardi’“ A4 suurusõn, 15 papõrd
Mäng
Kiil ja kirändus
Liikminõ
Vanõmb kooliastõ
Oppaja
Kevväi
Süküs
Talv
Suvi
Võromaa
Võro kiil
Giannakaina Dimitra
Torobi Heli
Saarõ Hipp
G. Laube Kadri
10. 03. 2026
Lühkeisi jüripäävä, ristipäävä ja suvistõpühhi filmi juppõ, kon näüdätäs, midä vanastõ sis tetti.
Üten om kats tüülehte filmi kotsilõ.
Edimäne tüüleht om laemba’ küsümise’ Võromaa aastatsõõri tähtpäivi kotsilõ.
Tõõnõ tüüleht jüripääväst, ristipääväst ja suvistõpühist.
Filmi om tennü’ Reimanni Nele – Võro Instituut ja Kaskpeidi Toivo – Roheline meedia, aastagal 2001–2002.
Reimanni Nele, Kaskpeidi Toivo
Tüüleht filmi “Aastatsõõr” kotsilõ, a4 suurusõn, 2 papõrd
Tüüleht “Aastatsõõri” filmi perrä jüripääväst, ristipääväst ja suvistõpühist, a4 suurusõn, 1 papõr
Filmijupp “Aastatsõõri” filmist jüripäävä, ristipäävä ja suvistõpühhi kotsilõ
Video
Kodo- ja aolugu
Pühä’ ja kombõ’
I kooliastõ
II kooliastõ
III kooliastõ
Kevväi
Võromaa
Võro kiil
Reimanni Nele
Kaskpeidi Toivo
09. 03. 2026
Lühkeisi vastlapäävä ehk lihahiite filmi juppõ, kon näüdätäs, midä vanastõ vastlapäävä…
Lühkeisi lihavõttidõ’ ehk munapühhi filmi juppõ, kon näüdätäs, midä vanastõ…
Lühkeisi lihavõttidõ’ ehk munapühhi filmi juppõ, kon näüdätäs, midä vanastõ lihavõttidõ aigu tetti.
Üten om kats tüülehte filmi kotsilõ.
Edimäne tüüleht om laemba’ küsümise’ Võromaa aastatsõõri tähtpäivi kotsilõ.
Tõõnõ tüüleht lihavõttist.
Filmi om tennü’ Reimanni Nele – Võro Instituut ja Kaskpeidi Toivo – Roheline meedia, aastagal 2001–2002.
Reimanni Nele, Kaskpeidi Toivo
Tüüleht filmi “Aastatsõõr” kotsilõ, a4 suurusõn, 2 papõrd
Tüüleht “Aastatsõõri” filmi perrä lihavõttist, a4 suurusõn, 1 papõr
Filmijupp “Aastatsõõri” filmist lihavõttidõ kotsilõ
Video
Kodo- ja aolugu
Luudus
Pühä’ ja kombõ’
I kooliastõ
II kooliastõ
III kooliastõ
Kevväi
Võromaa
Võro kiil
Reimanni Nele
Kaskpeidi Toivo
09. 03. 2026
Lühkeisi vastlapäävä ehk lihahiite filmi juppõ, kon näüdätäs, midä vanastõ vastlapäävä…
Lühkeisi jüripäävä, ristipäävä ja suvistõpühhi filmi juppõ, kon näüdätäs, midä…
Raamat “Setomaa kodolugu” om 2021. aas´takal vällä antu’ raamat koh om kiräh Setomaa luudusõst, aoluust ni kultuurist.
Vello Jüriöö
Lugõmist
Kodo- ja aolugu
Luudus
Pühä’ ja kombõ’
II kooliastõ
III kooliastõ
Vanõmb kooliastõ
Oppaja
Setomaa
Seto kiil
Vello Jüriöö
06. 03. 2026
Imäkeelepäiv om 14. urbõkuu pääväl. Taad päivä saa tähüsta’ ka võro keelen.
Imäkeelepassi saa tarvita’ koolin, et arotaq ütenkuun võro keele üle.
Mõtõ’ om peri seo lehe päält: https://multilingualism.brussels/education.
Kondsa Eleri, Rõõmusossa Triin
„Imäkeelepass võro keelen“ a4 suurusõn, 2 papõrd
Hää mõtõ
Kiil ja kirändus
II kooliastõ
III kooliastõ
Vanõmb kooliastõ
Kevväi
Talv
Võromaa
Võro kiil
Kondsa Eleri
Rõõmusossa Triin
05. 03. 2026
Vanõmbit ja vahtsõmbit võrokeelitsit laulõ. Latsi ütlemiisi ja lugõmiisi. Unõlaulõ. Unõjutt.
Välläandja om Võro Instituut.
Kokkosäädja ja kõrraldaja om G. Laube Kadri.
Sisukõrd:
1. Teretüs
2. Tii, tii, tihalanõ
3. Lauligu latsõpõlv
4. Kuudsi Hipõ haidataba
5. Kodominek
6. Soemäng
7. Olõs mul üts väikene veli
8. Kiä meil pahanu?
9. Oi, mul oll´ väiku vellekene
10. Kassi minek
11. Mina lätsi Siidile
12. Nakrimäng
13. Kelläao´
14. Tsiiri-tsiiri tsirgukõnõ
15. Handa, handa hahekõsõ´
16. Kaaratsimm
17. Vana varõs
18. Sõrmõnime´
19. Puupää rock´n´roll
20. Haanja miis
21. Hällülaul
22. Isabeli hällülaul
23. Unõlaulukõnõ
24. Vanaimä hällülaul
25. Unõjutukõnõ
26. Maka´, maka´
Võro Instituut
1. TERETÜS
TERE, TERE, TEDREKENE!
KOHES LÄÄT KOGRÕKÕNÕ?
MA LÄÄ UMA MORO PÄÄLE,
LÄÄ LAULMA LATSIGA.
2. TII, TII, TIHALANÕ
Harglõ
TII, TII, TIHALANÕ,
VAA, VAA, VARBLANÕ.
LINDA’ ÜLE UA-AIA,
KARGA’ ÜLE KAPSTA-AIA,
ÜLE MÕTSA, ÜLE MÕTSA VURR!
3. LAULIGU LATSÕPÕLV
Urvastõ
IMÄ VEI NUKU NURMÕ PÄÄLE,
NINNIKESE NIIDÜ PÄÄLE,
PAND´ PARDSI HÄLLÜTÄMÄ,
LAANÕLINNU LIIGUTAMA.
PARDSIL OLLE PALĽU SÕNNU,
LAANÕLINNUL LIIALT LAULÕ.
SÕSAR, KOST SA SÕNA’ SAIÕ,
LATS, KOST SA LAULU´ LÖÜSE?
SÕNA’ PÕIMI PÕRMANDUSTA,
LAULU’ LÖÜSE LASTIKUSTA.
4. KUUDSI HIPÕ HAIDATABA
Kandlõlugu Harglõ kihlkunnast
Mõnistõ vallast Ruugsuu küläst.
5. KODOMINEK
TERE, TERE, TEDREKENE,
KOHES NO LÄÄT KOGRÕKÕNÕ?
LAVVA TAADÕ LEEVÄ MANO,
KODI KODO KOTI PÄÄLE.
6. SOEMÄNG
ARMSA’ LAMBA’, TULGÕ KODO.
EI SAA’ TULLA’, SUSI SAIS AIA TAKAH.
MIS TIMÄ SÜÜ?
LIHHA SÜÜ.
KOS TIMÄ MAKA?
OLGI PÄÄL MAKA.
TULKÕ SIS.
7. OLÕS MUL ÜTS VÄIKENE VELI
Jaan Lattigu perrä / rahvalik
OLÕS, OLÕS MUL ÜTS VÄIKENE VELI,
OLÕS VÄIKU SÕSAR KA.
VELLEL TIIS MA PAIUPILLI,
SÕSARALÕ SÕRMUSSÕ.
OLÕS, OLÕS MUL ÜTS VÄIKENE HOPÕN,
HOPÕN LINALAKAGÕ.
MA TIIS TÄLLE VAHTSÕ´ SUITSÕ´,
VAHTSÕ SAANI TIIS MA KA.
KUI MUL SIS ÜTS VÄIKENE MÕRSJA
MÕTSA TAKAN OLÕSSI.
TÄLLE SÕIDASSI MA KOSJA,
LÄBI LAANÕ LASÕSSI.
8. KIÄ MEIL PAHANU?
Rõugõ
Pahanut last meelütedi:
KIÄ MEIL PAHANU,
MANNI MEIL PAHANU.
MINKA MI TEDÄ MEELÜDÄ?
MÄÄNÜISI MUNNÕGA,
KAKÕNUISI KANNUGA,
KASSI RÕÕSA PIIMÄGÄ.
9. OI, MUL OLĽ VÄIKU VELLEKENE
Karula
OI, MUL OLĽ VÄIKU VELLEKENE,
TIBÕRIKKU TILĽUKÕNÕ,
SATTÕ TA KAIVU KAALANI
JA OIÕ SÄÄLT VÄLLÄ OLÕNI.
MAALT TA KORJAS´ MAASIKID,
LIIVA PÄÄLTÄ LINNUKID.
MAASIKIST SAI MAJAKÕNÕ,
LINNUKIST SAI LIINAKÕNÕ.
MÜÜDÄ SÕIDI’ SUURÕ’ SAKSA’,
MÜÜDÄ REISE’ RIIA HERRÄ’,
KÜSÜTELLI’, NÕVVATÕLLI’:
“KAS SEO OM SUURI SOOLALIINA
VAI OM IKS RIKAS RIIA LIINA?”
EI OLÕ’ RIKAS RIIA LIINA,
EI OLÕ’ SUURI SOOLALIINA -
SEO OM IKS SANTÕ SANNAKÕNÕ,
VAESTÕLATSI VAR´UKÕNÕ.”
10. KASSI MINEK
Vahtsõliina
KURR, KARR, KOS SA LÄÄT?
NURR, NARR, NURMÕ LÄÄ.
MIRR, MARR, MIDÄ OTSMA?
HIRR, HARR, HIIRI OTSMA.
KURR, KARR, KOST?
PIRR, PARR, PINDRE ALT.
TURR, TARR, TUU’ MULLÕ KAH!
11. MINA LÄTSI SIIDILE
MINA LÄTSI SIIDILE, SIIDILE, SIIDILE.
LÄTSI TARRÕ KAEMA, KAEMA, KAEMA.
KAI, MIS SIIDIL TETTI, TETTI, TETTI.
KASS KUDI KANGAST, KANGAST, KANGAST.
KITS KERE NIITI, NIITI, NIITI.
HIIR HÖÖRÄT´ HOIÕ, HOIÕ, HOIÕ.
JÄNES JAKAS´ LANGA, LANGA, LANGA.
PINI PUISTAS´ PAKLIT, PAKLIT, PAKLIT.
KAHR KÄÄNDSE KUUTSLIT, KUUTSLIT, KUUTSLIT.
REPÄN TEGI REKE, REKE, REKE.
ORRAV UURIST´ MULKÕ, MULKÕ, MULKÕ.
PÕDÕR PÜHK´ PÕRMANDUT, PÕRMANDUT, PÕRMANDUT.
LEHM LOPUT´ LUITSIT, LUITSIT, LUITSIT.
HARAK AI HAKU AHJU, HAKU AHJU, HAKU AHJU.
VARÕS VÕTT´ VATSKU VÄLLÄ, VATSKU VÄLLÄ, VATSKU VÄLLÄ.
KAARNA TSAGI KAPSTIT, KAPSTIT, KAPSTIT.
KURG KÜDSI KUUKI, KUUKI, KUUKI.
PARTS PAND´ PLIINE PANNI PÄÄLE, PANNI PÄÄLE, PANNI PÄÄLE.
TIID´O TEGI TIIVETT, TIIVETT, TIIVETT.
SUSI KIITSE RUUGA, RUUGA, RUUGA.
SAI RUUG SOOLANÕ, SOOLANÕ, SOOLANÕ.
AIÕ LAMMAST VETT TUUMA, VETT TUUMA, VETT TUUMA.
LAMMAS ÜTEL´: LÄL-LÄL-LÄÄ, LÄL-LÄL-LÄÄ, LÄL-LÄL-LÄÄ.
VETT TUUMA MA EI LÄÄ’, MA EI LÄÄ’, MA EI LÄÄ’.
MUL OM HAMÕ’ UMMÕLDA’, UMMÕLDA’, UMMÕLDA’.
KÄÜSEPERÄ KUMMUTA’, KUMMUTA’, KUMMUTA’.
12. NAKRIMÄNG
ÜTS, ÜTS ÜTTE VAIA,
KATS, KATS KATTÕ VAIA,
OO, MU ILLOS PEEDI NAKÕR,
OO, MU KALLIS KAALI NAKÕR,
NAKÕR VÕTÕT - ASÕ’ JÄTET,
LEHE’ MAAHA LAASIDU!
VELEKENE, NOORÕKÕNÕ,
TII’ AIDA TETERIST,
RAO’ AIDA RAVVASTA,
ET SAA-I VARAS VARASTA’,
KAŔALATSI KAKSADA’!
13. KELLÄAO’
KELL ÜTS - MUNA KÜTS.
KELL KATS - KAR´ANAASÕL LATS.
KELL KOLM - KOKAL POIG.
KELL NELI - NISU HÄÄ.
KELL VIIS - VIÄ’ ÄR’.
KELL KUUS - KUA’ ÄR’.
KELL SÄIDSE - SÄE’ SÄNG.
KELL KATÕSSA - KASTA’ LEIB.
KELL ÜTESSÄ - ÜTLE’ EDESI.
KELL KÜMME - KÜDSÄ’ LEIB.
14. TSIIRI-TSIIRI TSIRGUKÕNÕ
TSIIRI-TSIIRI TSIRGUKÕNÕ,
LÕÕRI-LÕÕRI LÕOKÕNÕ,
KOS SU KULLA PESÄKENE?
PESÄ OLLI PEDÄSTIKUN,
KUIVA KUUSÕ OSSA PÄÄL.
KOS TU KUIV KUUS JÄIE?
VANAMIIS MAHA RAGUSI.
KOS TUU VANAMIIS JÄIE?
UNIKULLÕ UINU.
KOS TUU UNIK JÄIE?
KIKAS-KANA ÄRÄ REHITS´.
KOS TUU KIKAS-KANA JÄIE?
RUUGU LINNASSI.
KOS TUU RUUG JÄIE?
VIKAT MAHA NIITSE.
KOS TUU VIKAT JÄIE?
KIVVI PUTTU.
KOS TUU KIVI JÄIE?
MERDE VIIRDÜ.
KOS TUU MERI JÄIE?
MUST HÄRG MÖÖGÄT´.
LAUK HÄRG LAKAT´.
KOS TU HÄRG JÄIE?
SUURTIID ÜLES LÄTSI.
15. HANDA, HANDA HAHEKÕSÕ’
HANDA, HANDA, HAHÕKÕSÕ’,
LUKKU LUIGÕ’, TSIRGUKÕSÕ’!
LÄÄMI IMME OTSIMAHE,
KASVATAJAT KAEMAHE!
KOHES KATTÕ MI IME,
KATTÕ KALLIS KASVATAJA?
A KU UJA UPUTANU,
A KU VESI VETÜTÄNÜ?
LÄÄMI SUURÕ MÕTSA POOLÕ,
VAOMI SINNÄ VARIKOHE.
KUA PETÄI OM PIKEMBI,
KUA KUUSI KORGÕMBI?
A KU OTSAH OM MI IME,
KAES ALLA KASVATAJA?
16. KAARATSIMM
Kandlõlugu Rõugõ kihlkunnast.
17. VANA VARÕS
Rihhard Iher / Eva Kalbus
KÕIK LILLI’ ÄRÄ’ HÄITSIVÄ’,
KU SUVI OTSA SAI;
KÕIK LINNU’ ÄRÄ’ LINTSIVA’,
A VANA VARÕS JÄI.
SIIST KANDIST VARÕS LINNADA’, KAE’, KOHEGI ES VÕI’:
TÄL RÕUGU’ OLLI HINNADA’, KU TUULÕ’ LUMÕ TÕI’.
PUUL KUULUST VÕRO LIINAKÕIST KÕIK KÕRRAN HOITA’ OLL’
JA PALL´O HINGEPIINAKÕIST SÄÄLT KASARITSAST TULL´.
KAH VÕROMÕISAL, KIREPÄÄL JA LIIBVA VÕPISTUL
TULL´ HOITA’ SILMÄ, KÕRVA PÄÄL KU RAHAUNIKUL.
KU ÜLEÜLTSE MÕTÕLDA’: KOS SA IKS KOTOST LÄÄT?!
ET AHVRIKAHE? MÕTÕLDA’! MIS HÄÄD SA SÄÄLT KÜLH SAAT?!
JA PALMIPUU’? MA MÕTLÕ NII, MIS PUU’ NUU’ UMMAVA’:
EI LÖÜDÜ’ ÕIGÕT OSSAGI, ET PÄÄLE LINNADA’!
A SIIN KÕIK SAISVA’ TRUTSAKUN: KÕIV, KATAI, PETÄI, KUUS,
KU TRUMBI’ ÜTEN NUTSAKUN JA EGÄÜTS KU TUUS!
KÕIK LILLI’ ÄRÄ’ HÄITSIVÄ’,
KU SUVI OTSA SAI;
KÕIK LINNU’ ÄRÄ’ LINTSIVA’,
A VANA VARÕS JÄI.
18. SÕRMÕNIME’
Rõugõ muudu:
TÄITAPJA,
VÕIUVÕTJA,
PIKK PIITRE,
NIMELDÄ MATS,
VÄIKU ATS.
Harglõ muudu:
PUDRUKIITJÄ,
SOOLAMAITSJA,
PIKK PIITRE,
KULLAKANDJA,
TSILL´UNAKRITSIIRUKÕNÕ.
19. PUUPÄÄ ROCK’N’ROLL
Jan Rahman / Jan Rahman
MA LÄTSI IJÄ PÄÄLE IJÄ PÄÄLE IJÄ PÄÄLE
MA LÄTSI IJÄ PÄÄLE IJÄ PÄÄLE IJÄ PÄÄLE
SÄÄL SATTÕ PÄÄ PÄÄLE PÄÄ PÄÄLE PÄÄ PÄÄLE
SÄÄL SATTÕ PÄÄ PÄÄLE PÄÄ PÄÄLE PÄÄ PÄÄLE
MA LÄTSI IJÄ PÄÄLE, SÄÄL SATTÕ PÄÄ PÄÄLE
SÄÄL SATTÕ MAAHA.
MA LÄTSI RII PÄÄLE RII PÄÄLE RII PÄÄLE
MA LÄTSI RII PÄÄLE RII PÄÄLE RII PÄÄLE
SÄÄL SATTÕ TII PÄÄLE TII PÄÄLE TII PÄÄLE
SÄÄL SATTÕ TII PÄÄLE TII PÄÄLE TII PÄÄLE
MA LÄTSI RII PÄÄLE, SÄÄL SATTÕ TII PÄÄLE
SÄÄLT SATTÕ MAAHA.
MA LÄTSI KUU PÄÄLE KUU PÄÄLE KUU PÄÄLE
MA LÄTSI KUU PÄÄLE KUU PÄÄLE KUU PÄÄLE
SÄÄL SATTÕ SUU PÄÄLE SUU PÄÄLE SUU PÄÄLE
SÄÄL SATTÕ SUU PÄÄLE SUU PÄÄLE SUU PÄÄLE
MA LÄTSI KUU PÄÄLE, SÄÄL SATTÕ SUU PÄÄLE
SÄÄL SATTÕ MAAHA.
20. HAANJA MIIS
Jaan Räppo / rahvalik
HAANJA MIIS VIDI LUBJAKIVVE
KOLM PÄIVÄ VÕROLÕ.
HAANJA MIIS LÄTS´ TIGANIKU PUUTI,
UMA KOLMÕ KOPKAGA.
TAHTSÕ OSTA’ PÜKSÜNÖPSE,
UMA HIGI-VAIVA IIST.
HAANJA MIIS NÄGI SILGUPÜTTÜ
TIGANIKU LETI IIH.
HAANJA MIIS PALLÕL´ POODIS´AKSA:
“ESÄND, LUPA’ TSURGADA’!”
TSURKA’, NO TSURKA’, HAANJA MIIS,
UMMA LEEVÄPALAKÕIST.
LAUL OM OTSAH, LAUL OM MÕTSAH,
EI LÄÄ’ INÄMB EDESI.
21. HÄLLÜLAUL
Hargla
ÄIU-ÄÄ TSILL´OKÕNÕ,
JÄÄ’ VÄIKU MAGAMAHE.
KASU-KS PIA KAR´USSÕS,
PIKÄ VITSA VEDÄJÄS.
SUURÕ KOTI KANDJAS,
ÄIU-ÄÄ TSILL´OKÕNÕ.
22. ISABELI HÄLLÜLAUL
Isabel Padumäe / Anu Taul
MÜÜDÄ SAIGI PÄIV NII PIKK,
KÄEN OM ÕDAK, VIDEVIK.
PADJA PÄÄLE PANÕ PÄÄ,
TULÕ UNI MAKUS, HÄÄ.
LAULA ÄIU-ÄIU-UU,
PANÕ KINNI’ SILMÄ’-SUU.
23. UNÕLAULUKÕNÕ
UINU’ UALEHEKENE, MAKA’ MAASIKMAR´AKÕNÕ,
UINU’ UALEHEKENE, MAKA’ MAASIKMAR´AKÕNÕ,
VÄIKENE VÄSÜNÜ LATSÕKÕNÕ.
UNI TULÕ USSÕST SISSE, UNI ASTUS AKNÕST SISSE,
UNI TULÕ USSÕST SISSE, UNI ASTUS AKNÕST SISSE,
TULÕ LATSÕ SILMÄ SISSE.
24. VANAIMÄ HÄLLÜLAUL
Kevin Hakk / Anu Taul
ÄIU-ÄIÜ-ÄÄ,
MAGAMA NÜÜD JÄÄ’.
ÄIU-ÄIÜ-ÄÄ,
HUMMÕN JÄLKI NÄE.
ÄIU-ÄIÜ-ÄÄ,
KOOLIN OLLA’ HÄÄ.
ÄIU-ÄIÜ-ÄÄ,
MAGAMA NÜÜD JÄÄ’.
ÄIU-ÄIÜ-ÄÄ,
KUULÕ TUULÕ HÄÄLT.
ÄIU-ÄIÜ-ÄÄ,
UNI TULÕ SÄÄLT.
ÄIU-ÄIÜ-ÄÄ,
MAGAMA NÜÜD JÄÄ’.
25. UNÕJUTUKÕNÕ
Jüvä Sullõv kõnõlõs juttu, midä tä om latsõn kuuldnu uma vanaimä Ella käest.
26. MAKA’, MAKA’
Räpinä
MAKA’, MAKA’ MAR´AKÕNÕ
UINU’, UINU’ ULLIKÕNÕ!
MAR´AL AIGU MAADA’
ULLIL AIGU UINUDA’.
TULÕVA’ SUL TÕSÕ’ PÄÄVÄ’,
TÕSÕ’ PÄÄVÄ’, MITMÕ’ VAIVA’:
PANDAS ÖÜTSI UIKUMAHE,
PÄIVÄ KARJA KAITSÕMAHE.
MAKA’, MAKA’ MAR´AKÕNÕ
UINU’, UINU’ ULLIKÕNÕ.
KENÄ LINA KÜLE ALL,
TEKI’ TETTÜ TRIIBULIDSÕ’.
Helü
Kiil ja kirändus
Muusiga
Koolieeligu’
I kooliastõ
II kooliastõ
III kooliastõ
Kevväi
Süküs
Talv
Suvi
Võromaa
Võro kiil
Võro Instituut
03. 03. 2026
"Upa-Upa, Ubinakõnõ" om kolmas Võro Instituudi vällä ant latsilauluplaat. Inne taad omma’…
„Laulami latsilõ, laulami latsiga“ om võrokeelitside latsilaulõ ja salmõ albom .…
Põlva kihlkunna tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen.
Rada om tettü 2024. aastaga Uma Pidoga köüdet tsihiotsmisõ (orientiirümise) mängo jaos, miä käve läbi kõik Vana-Võromaa kihlkunna’.
Põlva etapi raameistre oll´ Viilu Katrin, tedä tugi OK Kobras. Kokko oll´ raa pääl 20 kultuuriluuga köüdetüt punkti, raa pikkus oll´ ca 12 kilomiitret.
Uma Pido
Põlva kihlkunna tsihiotsmismäng A4 suurusõn, 13 papõrd
Mäng
Kiil ja kirändus
Kodo- ja aolugu
Liikminõ
Luudus
II kooliastõ
III kooliastõ
Vanõmb kooliastõ
Võromaa
Võro kiil
Uma Pido
03. 03. 2026
Aastaga 2024 Uma Pidoga köüdet tsihiotsmisõ (orientiirümise) mäng, miä käve läbi kõik…
Võro liina tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen. Rada om tettü…
Verska tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen. Rada om tettü…
Vahtsõliina kihlkunna tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen.…
Urvastõ kihlkunna tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen. Rada om…
Rõugõ kihlkunna tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen. Rada om…
Räpinä kihlkunna tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen. Rada om…
Karula kihlkunna tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen. Rada om…
Kanepi kihlkunna tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen. Rada om…
Harglõ kihlkunna tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen. Rada om…
Harglõ kihlkunna tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen.
Rada om tettü 2024. aastaga Uma Pidoga köüdet tsihiotsmisõ (orientiirümise) mängo jaos, miä käve läbi kõik Vana-Võromaa kihlkunna’.
Harglõ etapi raameistre oll Silla Sixten, rata avit´ plaani’ Fastrõ Mariko. Kokko oll´ raa pääl 18 kultuuriluuga köüdetüt punkti, raa pikkus ca 20 kilomiitret.
Uma Pido
Harglõ kihlkunna tsihiotsmismäng A4 suurusõn, 10 papõrd
Kae ka siiä’:
Mäng
Kiil ja kirändus
Kodo- ja aolugu
Liikminõ
Luudus
II kooliastõ
III kooliastõ
Vanõmb kooliastõ
Võromaa
Võro kiil
Uma Pido
03. 03. 2026
Aastaga 2024 Uma Pidoga köüdet tsihiotsmisõ (orientiirümise) mäng, miä käve läbi kõik…
Võro liina tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen. Rada om tettü…
Verska tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen. Rada om tettü…
Vahtsõliina kihlkunna tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen.…
Urvastõ kihlkunna tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen. Rada om…
Rõugõ kihlkunna tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen. Rada om…
Räpinä kihlkunna tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen. Rada om…
Karula kihlkunna tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen. Rada om…
Kanepi kihlkunna tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen. Rada om…
Põlva kihlkunna tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen. Rada om…
Kanepi kihlkunna tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen.
Rada om tettü 2024. aastaga Uma Pidoga köüdet tsihiotsmisõ (orientiirümise) mängo jaos, miä käve läbi kõik Vana-Võromaa kihlkunna’.
Kanepi etapi raameistre oll´ Viilu Katrin. Raa pääl oll´ 20 kultuuriluuga köüdetüt punkti, raa pikkus ca 10 kilomiitret.
Uma Pido
Kanepi kihlkunna tsihiotsmismäng A4 suurusõn, 11 papõrd
Kae ka siiä’:
Mäng
Kiil ja kirändus
Kodo- ja aolugu
Liikminõ
Luudus
II kooliastõ
III kooliastõ
Vanõmb kooliastõ
Võromaa
Võro kiil
Uma Pido
03. 03. 2026
Aastaga 2024 Uma Pidoga köüdet tsihiotsmisõ (orientiirümise) mäng, miä käve läbi kõik…
Võro liina tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen. Rada om tettü…
Verska tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen. Rada om tettü…
Vahtsõliina kihlkunna tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen.…
Urvastõ kihlkunna tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen. Rada om…
Rõugõ kihlkunna tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen. Rada om…
Räpinä kihlkunna tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen. Rada om…
Karula kihlkunna tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen. Rada om…
Põlva kihlkunna tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen. Rada om…
Harglõ kihlkunna tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen. Rada om…
Verska tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen.
Rada om tettü 2024. aastaga Uma Pidoga köüdet tsihiotsmisõ (orientiirümise) mängo jaos, miä käve läbi kõik Vana-Võromaa kihlkunna’ ja Verska Setomaal.
Verska etapi raameistre oll´ Kudre Raul. Tedä avit´ Põdra Taavi. Raa pääl oll´ 20 kultuuriluuga köüdetüt punkti.
Uma Pido
Verska tsihiotsmismäng A4 suurusõn, 12 papõrd
Mäng
Kiil ja kirändus
Kodo- ja aolugu
Liikminõ
Luudus
II kooliastõ
III kooliastõ
Vanõmb kooliastõ
Setomaa
Võromaa
Võro kiil
Uma Pido
03. 03. 2026
Aastaga 2024 Uma Pidoga köüdet tsihiotsmisõ (orientiirümise) mäng, miä käve läbi kõik…
Võro liina tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen. Rada om tettü…
Vahtsõliina kihlkunna tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen.…
Urvastõ kihlkunna tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen. Rada om…
Rõugõ kihlkunna tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen. Rada om…
Räpinä kihlkunna tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen. Rada om…
Karula kihlkunna tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen. Rada om…
Põlva kihlkunna tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen. Rada om…
Kanepi kihlkunna tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen. Rada om…
Harglõ kihlkunna tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen. Rada om…
Rõugõ kihlkunna tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen.
Rada om tettü 2024. aastaga Uma Pidoga köüdet tsihiotsmisõ (orientiirümise) mängo jaos, miä käve läbi kõik Vana-Võromaa kihlkunna’.
Rõugõ raameistre oll´ Silla Sixten. Raa pääl oll´ 18 kultuuriluuga köüdetüt punkti, raa pikkus oll´ umbõs 10 kilomiitret.
Uma Pido
Rõugõ kihlkunna tsihiotsmismäng A4 suurusõn, 8 papõrd
Kae ka siiä’:
Mäng
Kiil ja kirändus
Kodo- ja aolugu
Liikminõ
Luudus
II kooliastõ
III kooliastõ
Vanõmb kooliastõ
Võromaa
Võro kiil
Uma Pido
03. 03. 2026
Aastaga 2024 Uma Pidoga köüdet tsihiotsmisõ (orientiirümise) mäng, miä käve läbi kõik…
Võro liina tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen. Rada om tettü…
Vahtsõliina kihlkunna tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen.…
Urvastõ kihlkunna tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen. Rada om…
Räpinä kihlkunna tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen. Rada om…
Karula kihlkunna tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen. Rada om…
Verska tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen. Rada om tettü…
Põlva kihlkunna tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen. Rada om…
Kanepi kihlkunna tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen. Rada om…
Harglõ kihlkunna tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen. Rada om…
Räpinä kihlkunna tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen.
Rada om tettü 2024. aastaga Uma Pidoga köüdet tsihiotsmisõ (orientiirümise) mängo jaos, miä käve läbi kõik Vana-Võromaa kihlkunna’.
Räpinä raameistre oll’ Viilu Katrin. Raa pääl oll’ 23 kultuuriluuga köüdetüt punkti, raa pikkus oll´ umbõs 14 kilomiitret.
Uma Pido
Räpinä kihlkunna tsihiotsmismäng A4 suurusõn, 15 papõrd
Kae ka siiä’:
Mäng
Kiil ja kirändus
Kodo- ja aolugu
Liikminõ
Luudus
II kooliastõ
III kooliastõ
Vanõmb kooliastõ
Võromaa
Võro kiil
Uma Pido
03. 03. 2026
Aastaga 2024 Uma Pidoga köüdet tsihiotsmisõ (orientiirümise) mäng, miä käve läbi kõik…
Võro liina tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen. Rada om tettü…
Vahtsõliina kihlkunna tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen.…
Urvastõ kihlkunna tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen. Rada om…
Karula kihlkunna tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen. Rada om…
Verska tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen. Rada om tettü…
Rõugõ kihlkunna tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen. Rada om…
Põlva kihlkunna tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen. Rada om…
Kanepi kihlkunna tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen. Rada om…
Harglõ kihlkunna tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen. Rada om…
Urvastõ kihlkunna tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen.
Rada om tettü 2024. aastaga Uma Pidoga köüdet tsihiotsmisõ (orientiirümise) mängo jaos, miä käve läbi kõik Vana-Võromaa kihlkunna’.
Urvastõ kihlkunna Antsla raameistre oll´ Silla Sixten, raa pääl oll´ 16 kultuuriluuga köüdetüt punkti.
Uma Pido
Urvastõ kihlkunna tsihiotsmismäng A4 suurusõn, 8 papõrd
Kae ka siiä’:
Mäng
Kiil ja kirändus
Kodo- ja aolugu
Liikminõ
Luudus
II kooliastõ
III kooliastõ
Vanõmb kooliastõ
Võromaa
Võro kiil
Uma Pido
03. 03. 2026
Aastaga 2024 Uma Pidoga köüdet tsihiotsmisõ (orientiirümise) mäng, miä käve läbi kõik…
Võro liina tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen. Rada om tettü…
Vahtsõliina kihlkunna tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen.…
Karula kihlkunna tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen. Rada om…
Verska tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen. Rada om tettü…
Rõugõ kihlkunna tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen. Rada om…
Räpinä kihlkunna tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen. Rada om…
Põlva kihlkunna tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen. Rada om…
Kanepi kihlkunna tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen. Rada om…
Harglõ kihlkunna tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen. Rada om…
Karula kihlkunna tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen.
Rada om tettü 2024. aastaga Uma Pidoga köüdet tsihiotsmisõ (orientiirümise) mängo jaos, miä käve läbi kõik Vana-Võromaa kihlkunna’.
Karula raameistre’ olli’ Lattigu Jaan, Kotovi Toivo ja Silla Sixten. Raa pääl oll 20 kultuuriluuga köüdetüt punkti, egä punkti man ka lühkü’ seletüse’, mille taa paik tähtsä om. Raa pikkus oll´ kokko ca 13 kilomiitret.
Uma Pido
Karula kihlkunna tsihiotsmismäng A4 suurusõn, 9 papõrd
Kae ka siiä’:
Mäng
Kiil ja kirändus
Kodo- ja aolugu
Liikminõ
Luudus
II kooliastõ
III kooliastõ
Vanõmb kooliastõ
Võromaa
Võro kiil
Uma Pido
03. 03. 2026
Aastaga 2024 Uma Pidoga köüdet tsihiotsmisõ (orientiirümise) mäng, miä käve läbi kõik…
Võro liina tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen. Rada om tettü…
Vahtsõliina kihlkunna tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen.…
Verska tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen. Rada om tettü…
Urvastõ kihlkunna tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen. Rada om…
Rõugõ kihlkunna tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen. Rada om…
Räpinä kihlkunna tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen. Rada om…
Põlva kihlkunna tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen. Rada om…
Kanepi kihlkunna tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen. Rada om…
Harglõ kihlkunna tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen. Rada om…
Vahtsõliina kihlkunna tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen.
Rada om tettü 2024. aastaga Uma Pidoga köüdet tsihiotsmisõ (orientiirümise) mängo jaos, miä käve läbi kõik Vana-Võromaa kihlkunna’.
Tsihiotsmismängu raa valmist´ ette Silla Sixten üten Ruusa Ago ja Uunoga. Raa pääl oll´ 20 kultuuriluuga köüdetüt punkti, egä punkti man ka lühkü’ seletüse’, mille taa paik tähtsä om. Raa pikkus oll´ kokko ca 10 kilomiitret.
Uma Pido
Vahtsõliina kihlkunna tsihiotsmismäng A4 suurusõn, 13 papõrd
Kae ka siiä’:
Mäng
Kiil ja kirändus
Kodo- ja aolugu
Liikminõ
Luudus
II kooliastõ
III kooliastõ
Vanõmb kooliastõ
Võromaa
Võro kiil
Uma Pido
03. 03. 2026
Aastaga 2024 Uma Pidoga köüdet tsihiotsmisõ (orientiirümise) mäng, miä käve läbi kõik…
Võro liina tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen. Rada om tettü…
Verska tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen. Rada om tettü…
Urvastõ kihlkunna tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen. Rada om…
Rõugõ kihlkunna tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen. Rada om…
Räpinä kihlkunna tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen. Rada om…
Põlva kihlkunna tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen. Rada om…
Karula kihlkunna tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen. Rada om…
Kanepi kihlkunna tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen. Rada om…
Harglõ kihlkunna tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen. Rada om…
Võro liina tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen.
Rada om tettü 2024. aastaga Uma Pidoga köüdet tsihiotsmisõ (orientiirümise) mängo jaos, miä käve läbi kõik Vana-Võromaa kihlkunna’.
Tsihiotsmismängu raa valmist´ ette Silla Sixten. Raa pääl oll´ 17 kultuuriluuga köüdetüt punkti, egä punkti man ka lühkü’ seletüse’, mille taa paik tähtsä om. Raa pikkus oll´ kokko ca 15 kilomiitret.
Uma Pido
Võro liina tsihiotsmismäng A4 suurusõn, 10 papõrd
Kae ka siiä’:
Mäng
Kiil ja kirändus
Kodo- ja aolugu
Liikminõ
Luudus
II kooliastõ
III kooliastõ
Vanõmb kooliastõ
Võromaa
Võro kiil
Uma Pido
03. 03. 2026
Aastaga 2024 Uma Pidoga köüdet tsihiotsmisõ (orientiirümise) mäng, miä käve läbi kõik…
Verska tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen. Rada om tettü…
Vahtsõliina kihlkunna tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen.…
Urvastõ kihlkunna tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen. Rada om…
Rõugõ kihlkunna tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen. Rada om…
Räpinä kihlkunna tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen. Rada om…
Põlva kihlkunna tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen. Rada om…
Karula kihlkunna tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen. Rada om…
Kanepi kihlkunna tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen. Rada om…
Harglõ kihlkunna tsihiotsmisõ mäng, minka man om kaart nii legend eesti ja võro keelen. Rada om…
Talvõ Kahoot passis II ja III kooliastmõlõ.
Avitas latsõl oppi’ võro kiilt.
Kondsa Eleri
Link Kahoot keskkunda
https://kahoot.it/challenge/02863454?challenge-id=886fffec-7bf1-4428-8d66-e3e71a493748_1774943704280
Mäng
Kiil ja kirändus
Luudus
II kooliastõ
III kooliastõ
Talv
Võromaa
Võro kiil
Kondsa Eleri
23. 02. 2026
Radokuu Kahoot passis III kooliastmõlõ võro keele tunnis.
Avitas latsõl pruuki’ ummi tiidmisi radokuu kotsilõ.
Tett „Võrokiilse lugõmigu“ lehekülgi 84–86 perrä (radokuu).
Kondsa Eleri
Link Kahooti keskkunda
https://kahoot.it/challenge/04013561?challenge-id=886fffec-7bf1-4428-8d66-e3e71a493748_1774943396189
“Võrokiilne lugõmik” lk 84–86 (radokuu)
https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:425277/367680/page/86
Mäng
Kiil ja kirändus
Pühä’ ja kombõ’
III kooliastõ
Talv
Võromaa
Võro kiil
Kondsa Eleri
23. 02. 2026
Arotõlõmisõ küsümüse’ sporditegemise kotsilõ paśva’ 2. ja 3. kooliastmõlõ võro keele ja liikmistunnis.
Kondsa Eleri
“Sporditegemise arotõlõmisõ küsümüse’” a4 suurusõn, 1 papõr
Hää mõtõ
Kiil ja kirändus
Liikminõ
II kooliastõ
III kooliastõ
Kevväi
Süküs
Talv
Suvi
Võromaa
Võro kiil
Kondsa Eleri
19. 02. 2026
Sporditegemise piltsõnastu avitas latsõl oppi’ võrokeelitsit liikmissõnno. Passis latsialaõ…
Sporditegemise piltsõnastu avitas latsõl oppi’ võrokeelitsit liikmissõnno.
Passis latsialaõ ni koolilatsilõ võro keele ja liikmistunnis.
Piltsõnastu om perit 2023. aastaga raamatust „Piltsõnastu latsilõ 3“.
Vällä om andnu’ Võro Instituut.
Fastrõ Mariko, Toomõ Triin, Haugi Evely
„Sporditegemise piltsõnastu“ A4 suurusõn, 2 papõrd
Pilt
Kiil ja kirändus
Liikminõ
Koolieeligu’
I kooliastõ
II kooliastõ
III kooliastõ
Vanõmb kooliastõ
Kevväi
Süküs
Talv
Suvi
Võromaa
Võro kiil
Fastrõ Mariko
Toomõ Triin
Haugi Evely
19. 02. 2026
Arotõlõmisõ küsümüse' sporditegemise kotsilõ paśva' 2. ja 3. kooliastmõlõ võro keele ja…
Euruupa lipu’ võro keelen.
Kondsa Eleri
“Euruupa lipu’” a4 suurusõn, 2 papõrd
Hää mõtõ
Kiil ja kirändus
Koolieeligu’
I kooliastõ
II kooliastõ
III kooliastõ
Vanõmb kooliastõ
Kevväi
Süküs
Talv
Suvi
Võromaa
Võro kiil
Kondsa Eleri
16. 02. 2026
Talvõteemalinõ ristõna passis latsiaialõ ni koolilatsilõ võro keele tunnis.
Ristõna avitas oppi’ talvõga köüdetüt sõnavarra.
Kondsa Eleri
“Talvõristsõna” a4 suurusõn, 2 papõrd
Tüüleht
Kiil ja kirändus
Koolieeligu’
I kooliastõ
II kooliastõ
III kooliastõ
Talv
Võromaa
Võro kiil
Kondsa Eleri
16. 02. 2026
Bingoleht, miä sünnüs pruuki’ ütsi vai kõgõ klassiga.
Mäng avitas võro kiilt egäpääväelon pruuki’.
Tii’ är’ nii pall’o ülesandit, ku saat.
Toomõ Triin
Bingo A4 suurusõn, 1 papõr
Hää mõtõ
Kiil ja kirändus
II kooliastõ
III kooliastõ
Vanõmb kooliastõ
Kevväi
Süküs
Talv
Suvi
Võromaa
Võro kiil
Toomõ Triin
12. 02. 2026
Bingoleht, miä sünnüs pruuki’ ütsi vai kõgõ klassiga.
Mäng avitas võro kiilt egäpääväelon pruuki’.
Tii’ är’ nii pall’o ülesandit, ku saat.
Toomõ Triin, Fastrõ Mariko
Bingo A4 suurusõn, 1 papõr
Hää mõtõ
Kiil ja kirändus
II kooliastõ
III kooliastõ
Vanõmb kooliastõ
Kevväi
Süküs
Talv
Suvi
Võromaa
Võro kiil
Toomõ Triin
Fastrõ Mariko
12. 02. 2026
Bingoleht, miä sünnüs pruuki’ ütsi vai kõgõ klassiga.
Mäng avitas võro kiilt egäpääväelon pruuki’.
Tii’ är’ nii pall’o ülesandit, ku saat.
Toomõ Triin, Fastrõ Mariko
Bingo A4 suurusõn, 1 papõr
Hää mõtõ
Kiil ja kirändus
II kooliastõ
III kooliastõ
Vanõmb kooliastõ
Kevväi
Süküs
Talv
Suvi
Võromaa
Võro kiil
Toomõ Triin
Fastrõ Mariko
12. 02. 2026
Bingoleht, miä sünnüs pruuki’ ütsi vai kõgõ klassiga.
Mäng avitas võro kiilt egäpääväelon pruuki’.
Tii’ är’ nii pall’o ülesandit, ku saat.
Toomõ Triin, Fastrõ Mariko
Bingo A4 suurusõn, 1 papõr
Hää mõtõ
Kiil ja kirändus
II kooliastõ
III kooliastõ
Vanõmb kooliastõ
Kevväi
Süküs
Talv
Suvi
Võromaa
Võro kiil
Toomõ Triin
Fastrõ Mariko
12. 02. 2026
Bingoleht, miä sünnüs pruuki’ ütsi vai kõgõ klassiga.
Mäng avitas võro kiilt egäpääväelon pruuki’.
Tii’ är’ nii pall’o ülesandit, ku saat.
Toomõ Triin, Fastrõ Mariko
Bingo A4 suurusõn, 1 papõr
Hää mõtõ
Kiil ja kirändus
II kooliastõ
III kooliastõ
Vanõmb kooliastõ
Kevväi
Süküs
Talv
Suvi
Võromaa
Võro kiil
Toomõ Triin
Fastrõ Mariko
12. 02. 2026
Bingoleht, miä sünnüs pruuki’ ütsi vai kõgõ klassiga.
Mäng avitas võro kiilt egäpääväelon pruuki’.
Tii’ är’ nii pall’o ülesandit, ku saat.
Toomõ Triin, Fastrõ Mariko
Bingo A4 suurusõn, 1 papõr
Hää mõtõ
Kiil ja kirändus
II kooliastõ
III kooliastõ
Vanõmb kooliastõ
Kevväi
Süküs
Talv
Suvi
Võromaa
Võro kiil
Toomõ Triin
Fastrõ Mariko
12. 02. 2026
Räpinä kihlkunna vällävõtõ’ Reimanni Nele opiraamatust „Võromaa kodolugu“.
Päätükün omma’ vällä tuudu’ näütüses sääntse’ teema’: suurõmba’ ja tähtsämbä’ kotusõ, Räpinä kihlkunna kiil, ütte ja tõist rahvarõividõ kotsilõ, luudus- ja aolugu, mõisaelo, teedä’ inemise’ Räpinä kihlkunnast.
Reimanni Nele
„Räpinä kihlkund“ A4 suurusõn, 29 papõrd
Lugõmist
Kiil ja kirändus
Kodo- ja aolugu
Luudus
II kooliastõ
III kooliastõ
Vanõmb kooliastõ
Oppaja
Kevväi
Süküs
Talv
Suvi
Võromaa
Võro kiil
Reimanni Nele
12. 02. 2026
Võromaa kodolugu kõnõlõs luudusõst, aoluust ja teedä' inemiisist Võromaa kihlkundin ni Võro…
Põlva kihlkunna vällävõtõ’ Reimanni Nele opiraamatust „Võromaa kodolugu“.
Päätükün omma’ vällä tuudu’ näütüses sääntse’ teema’: suurõmba’ ja tähtsämbä’ kotusõ’, Põlva kihlkunna kiil, ütte ja tõist rahvarõividõ kotsilõ, luudus- ja aolugu, mõisaelo, egäpääväne taloelo, koolioppus läbi ao, teedä’ inemise’ Põlva kihlkunnast.
Reimanni Nele
„Põlva kihlkund“ A4 suurusõn, 33 papõrd
Lugõmist
Kiil ja kirändus
Kodo- ja aolugu
Luudus
II kooliastõ
III kooliastõ
Vanõmb kooliastõ
Oppaja
Kevväi
Süküs
Talv
Suvi
Võromaa
Võro kiil
Reimanni Nele
12. 02. 2026
Võromaa kodolugu kõnõlõs luudusõst, aoluust ja teedä' inemiisist Võromaa kihlkundin ni Võro…
Kanepi kihlkunna vällävõtõ’ Reimanni Nele opiraamatust „Võromaa kodolugu“.
Päätükün omma’ vällä tuudu’ näütüses sääntse’ teema’: suurõmba’ ja tähtsämbä’ kotusõ’, Kanepi kihlkunna kiil, ütte ja tõist rahvarõividõ kotsilõ, luudus- ja aolugu, mõisaelo, priinimmi pandminõ Kanepi kihlkunnan, koolioppus läbi ao, teedä’ inemise’ Kanepi kihlkunnast.
Reimanni Nele
„Kanepi kihlkund“ A4 suurusõn, 26 papõrd
Lugõmist
Kiil ja kirändus
Kodo- ja aolugu
Luudus
II kooliastõ
III kooliastõ
Vanõmb kooliastõ
Oppaja
Kevväi
Süküs
Talv
Suvi
Võromaa
Võro kiil
Reimanni Nele
12. 02. 2026
Võromaa kodolugu kõnõlõs luudusõst, aoluust ja teedä' inemiisist Võromaa kihlkundin ni Võro…
Vahtsõliina kihlkunna vällävõtõ’ Reimanni Nele opiraamatust „Võromaa kodolugu“.
Päätükün omma’ vällä tuudu’ näütüses sääntse’ teema’: suurõmba’ ja tähtsämbä’ kotusõ’, Vahtsõliina kihlkunna kiil, ütte ja tõist rahvarõividõ kotsilõ, luudus- ja aolugu, Vahtsõliina häötämine, mõisaelo, koolioppus läbi ao, teedä’ inemise’ Vahtsõliina kihlkunnast.
Reimanni Nele
„Vahtsõliina kihlkund“ A4 suurusõn, 29 papõrd
https://wi.ee/wp-content/uploads/2018/09/Vahtsoliina_khk_v.pdf
Lugõmist
Kiil ja kirändus
Kodo- ja aolugu
Luudus
II kooliastõ
III kooliastõ
Vanõmb kooliastõ
Oppaja
Kevväi
Süküs
Talv
Suvi
Võromaa
Võro kiil
Reimanni Nele
12. 02. 2026
Võromaa kodolugu kõnõlõs luudusõst, aoluust ja teedä' inemiisist Võromaa kihlkundin ni Võro…
Harglõ kihlkunna vällävõtõ’ Reimanni Nele opiraamatust „Võromaa kodolugu“.
Päätükün omma’ vällä tuudu’ näütüses sääntse’ teema’:
mõnõ’ tähtsämbä’ kotusõ’, Harglõ kihlkunna kiil, ütte ja tõist rahvarõividõ kotsilõ, luudus- ja aolugu, mõisaelo, koolioppus läbi ao, egäpääväne taloelo, teedä’ inemise’ Harglõ kihlkunnast.
Reimanni Nele
„Harglõ kihlkund“ A4 suurusõn, 34 papõrd
Lugõmist
Kiil ja kirändus
Kodo- ja aolugu
Luudus
II kooliastõ
III kooliastõ
Vanõmb kooliastõ
Oppaja
Kevväi
Süküs
Talv
Suvi
Võromaa
Võro kiil
Reimanni Nele
12. 02. 2026
Võromaa kodolugu kõnõlõs luudusõst, aoluust ja teedä' inemiisist Võromaa kihlkundin ni Võro…
Rõugõ kihlkunna vällävõtõ’ Reimanni Nele opiraamatust „Võromaa kodolugu“.
Päätükün omma’ vällä tuudu’ näütüses sääntse’ teema’:
suurõmba’ ja tähtsämbä’ kotusõ’, Rõugõ kihlkunna kiil, ütte ja tõist rahvarõividõ kotsilõ, luudus- ja aolugu, mõisaelo, egäpääväne taloelo, koolioppus läbi ao, teedä’ inemise’ Rõugõ kihlkunnast.
Reimanni Nele
„Rõugõ kihlkund“ A4 suurusõn, 33 papõrd
Lugõmist
Kiil ja kirändus
Kodo- ja aolugu
Luudus
II kooliastõ
III kooliastõ
Vanõmb kooliastõ
Oppaja
Kevväi
Süküs
Talv
Suvi
Võromaa
Võro kiil
Reimanni Nele
12. 02. 2026
Võromaa kodolugu kõnõlõs luudusõst, aoluust ja teedä' inemiisist Võromaa kihlkundin ni Võro…
Urvastõ kihlkunna vällävõtõ’ Reimanni Nele opiraamatust „Võromaa kodolugu“.
Päätükün omma’ vällä tuudu’ näütüses sääntse’ teema’:
mõnõ’ tähtsämbä’ kotusõ’, Urvastõ kihlkunna kiil, ütte ja tõist rahvarõividõ kotsilõ, luudus- ja aolugu, mõisaelo, koolioppus läbi ao, teedä’ inemise’ Urvastõ kihlkunnast.
Reimanni Nele
„Urvastõ kihlkund“ A4 suurusõn, 30 papõrd
Lugõmist
Kiil ja kirändus
Kodo- ja aolugu
Luudus
II kooliastõ
III kooliastõ
Vanõmb kooliastõ
Oppaja
Kevväi
Süküs
Talv
Suvi
Võromaa
Võro kiil
Reimanni Nele
12. 02. 2026
Võromaa kodolugu kõnõlõs luudusõst, aoluust ja teedä' inemiisist Võromaa kihlkundin ni Võro…
Karula kihlkunna vällävõtõ’ Reimanni Nele opiraamatust „Võromaa kodolugu“.
Päätükün omma’ vällä tuudu’ näütüses sääntse’ teema’:
suurõmba’ ja tähtsämbä’ kotusõ, Karula kihlkunna kiil, ütte ja tõist rahvarõividõ kotsilõ, luudus- ja aolugu, mõisaelo, koolioppus läbi ao, teedä’ inemise’ Karula kihlkunnast.
Reimanni Nele
„Karula kihlkund“ A4 suurusõn, 29 papõrd
Lugõmist
Kiil ja kirändus
Kodo- ja aolugu
Luudus
II kooliastõ
III kooliastõ
Vanõmb kooliastõ
Oppaja
Kevväi
Süküs
Talv
Suvi
Võromaa
Võro kiil
Reimanni Nele
12. 02. 2026
Võromaa kodolugu kõnõlõs luudusõst, aoluust ja teedä' inemiisist Võromaa kihlkundin ni Võro…
Mängoplatsi pääl om 16 lihtsät talvõga köüdetüt tegemist. Kae’, kas saat kokko ria vai diagonaali.
Kondsa Eleri
Talvõbingo a4 suurusõn, 1 papõr
Hää mõtõ
Kiil ja kirändus
Koolieeligu’
I kooliastõ
II kooliastõ
III kooliastõ
Vanõmb kooliastõ
Talv
Võromaa
Võro kiil
Kondsa Eleri
11. 02. 2026
Lövvä’ täheräbästigust talvõga köüdetüid sõnno.
Passis latsiaialõ, 1.-3. kooliastmõlõ võro keele ja luudusoppusõ tunnis.
Kondsa Eleri
Tüüleht “talvõ täheräbästik” a4 suurusõn, 1 papõr
Tüülehe vastusõ’
Tüüleht
Kiil ja kirändus
Luudus
Koolieeligu’
I kooliastõ
II kooliastõ
III kooliastõ
Talv
Võromaa
Võro kiil
Kondsa Eleri
05. 02. 2026
Tüüleht avitas latsõl oppi’ kelläaigo ja kuunimme.
Passis latsiaialatsilõ ni 1. ja 2. kooliastmõlõ võro keele ja matemaatiga tunnis.
Haugi Evely
Tüüleht „Kelläaig. Aastagaaig“ A4 suurusõn, 1 papõr
Tüüleht
Kiil ja kirändus
Matõmaatiga
Koolieeligu’
I kooliastõ
II kooliastõ
Kevväi
Süküs
Talv
Suvi
Võromaa
Võro kiil
Haugi Evely
05. 02. 2026
Tüülehen om vaia tsirgu’ süümä avitaq.
Passis latsiaialatsilõ.
Linnusõ Egle
Tüüleht „Tsirgukõsõ’“ A4 suurusõn, 1 papõr
Tüüleht
Kunst ja näpotüü
Luudus
Koolieeligu’
Talv
Võromaa
Võro kiil
Linnusõ Egle
05. 02. 2026
Tüülehen tulõ kokko viiä’ õigõ sõna ja pilt ni pildi’ är’ värvi’.
Passis latsialalõ ni koolilatsilõ võro keele tunnis.
Proškina Tiiu
Tüüleht „Kuuś ja petäi“ A4 suurusõn, 1 papõr
Tüüleht
Kiil ja kirändus
Luudus
Koolieeligu’
I kooliastõ
II kooliastõ
III kooliastõ
Talv
Võromaa
Võro kiil
Proškina Tiiu
04. 02. 2026
Tüülehe abiga saa kõnõlda’ ja joonista’ talvõrõõmõst.
Passis latsialalõ ja 1. kooliastmõlõ võro keele ja kunsti tunnis.
Haugi Evely
Tüüleht „Talvõrõõmu’“ A4 suurusõn, 1 papõr
Tüüleht
Kiil ja kirändus
Kunst ja näpotüü
Koolieeligu’
I kooliastõ
Talv
Võromaa
Võro kiil
Haugi Evely
04. 02. 2026
Tüülehen tulõ vällä lõigada’ kruudu’ ja liimi’ õigõ kotussõ pääle.
Passis latsialalatsilõ ja 1. kooliastmõlõ näpotüüs.
Alteri Annika
Tüüleht „Lumõmiis“ A4 suurusõn, 1 papõr
Tüüleht
Kunst ja näpotüü
Koolieeligu’
I kooliastõ
Talv
Võromaa
Võro kiil
Alteri Annika
04. 02. 2026
Tüüleht passis koolilatsilõ muusiga tunnis.
Kapi Linda
Tüüleht „Suusaq ja kelk“ A4 suurusõn, 1 papõr
Tüüleht
Muusiga
I kooliastõ
II kooliastõ
III kooliastõ
Talv
Võromaa
Võro kiil
Kapi Linda
04. 02. 2026
Tüülehen tulõ tõmmada’ juun õigõ eläjä mano ja kirota’ eläjä nimi.
Passis koolilatsilõ võro keele ja luudusoppusõ tunnis.
Zilmeri Hele
Tüüleht „eläijde talvõuni“ A4 suurusõn, 1 papõr
Tüüleht
Kiil ja kirändus
Luudus
I kooliastõ
II kooliastõ
Talv
Võromaa
Võro kiil
Zilmeri Hele
04. 02. 2026
Tüüleht passis latsiaia latsilõ käelidse tegemise haŕotamisõs.
Alteri Annika
Käehaŕotusõ tüüleht A4 suurusõn, 1 papõr
Tüüleht
Kunst ja näpotüü
Koolieeligu’
Talv
Võromaa
Võro kiil
Alteri Annika
03. 02. 2026
Tüüleht passis latsiaialatsilõ ja 1. kooliastmõlõ.
Vaia om rehkendä’ ja löüdä’ pildile õigõ eläjä nimi.
Toomõ Triin
Talvõ tüüleht A4 suurusõn, 1 papõr
Tüüleht
Kiil ja kirändus
Luudus
Matõmaatiga
Koolieeligu’
I kooliastõ
Talv
Võromaa
Võro kiil
Toomõ Triin
03. 02. 2026
Eestimaa Luudusõ Fond om teedä andnu aasta tegijä’ luudusõn.
No’ omma’ naa’ ka võro keelen teedä.
Paari lausõga om noidõ kotsilõ kirjä pant ka lühkü tutvustus.
Fastrõ Mariko
Lühkü tutvustus
Pilt
Kiil ja kirändus
Luudus
Koolieeligu’
I kooliastõ
II kooliastõ
III kooliastõ
Vanõmb kooliastõ
Oppaja
Võromaa
Võro kiil
Fastrõ Mariko
02. 02. 2026
Talvõ tüülehe’ paśva’ 1. kooliastmõlõ võro keele tunnis.
Tüülehe’ ommava’ perit 2024. aastaga „Võro keele opiraamatust“.
Vällä om andnu’ Võro Instituut.
Allasõ Tiia, Fastrõ Mariko, Kabuna Kaile
Tüülehe’ talvõst A4 suurusõn, 4 papõrd
Tüüleht
Kiil ja kirändus
I kooliastõ
II kooliastõ
Talv
Võromaa
Võro kiil
Allasõ Tiia
Fastrõ Mariko
Kabuna Kaile
02. 02. 2026
Passis nii latsiaialõ kui ka 1. kooliastmõlõ võro keele ja matõmaatiga tunnis.
Otsa Marika
Tüüleht vastlapääväst A4 suurusõn, 1 papõr
Tüüleht
Kiil ja kirändus
Matõmaatiga
Pühä’ ja kombõ’
Koolieeligu’
I kooliastõ
Talv
Võromaa
Võro kiil
Otsa Marika
02. 02. 2026
Vastlapäävä tüülehe’ pasva’ 1. kooliastmõlõ võro keele tunnis.
Tüülehe’ ommava’ perit 2024. aastaga „Võro keele opiraamatust“.
Vällä om andnu Võro Instituut.
Allasõ Tiia, Fastrõ Mariko, Kabuna Kaile
Tüülehe’ vastlapääväst A4 suurusõn, 3 papõrd
Tüüleht
Kiil ja kirändus
Pühä’ ja kombõ’
I kooliastõ
II kooliastõ
Talv
Võromaa
Võro kiil
Allasõ Tiia
Fastrõ Mariko
Kabuna Kaile
02. 02. 2026
Vastlapäävä ristõna passis latsiaialõ ni koolilatsilõ võro keele tunnis. Ristõna avitas oppi’ vastlapääväga köüdetüt sõnavarra.
Potteri Maivi, Peedeli Piia
Tüüleht „Vastlapäävä ristõna“ A4 suurusõn, 1 papõr
Tüüleht
Kiil ja kirändus
Pühä’ ja kombõ’
Koolieeligu’
I kooliastõ
II kooliastõ
III kooliastõ
Talv
Võromaa
Võro kiil
Potteri Maivi
Peedeli Piia
02. 02. 2026
Siin saa lukõ’, miä om vastlapäiv, kuimuudu vastlapäävä viil kutsutas ning midä kõnõlõs rahvasuu.
Vastlakombist saa lukõ’, midä tetti päämidselt vastlapäävä ni miä om liugõlõminõ ja…
Siin saa lukõ’ vannosõnno ja ütlemiisi vastlapäävä kotsilõ.
Vastlapäävä oll´ mitmit mänge, näütüses saa lukõ’, kuis käü vastõli kotti ajaminõ vai…
Miä olliva’ päämidse’ söögi’ vanastõ, mille süüdi tsiajalgo?
Miä olliva’ päämidse’ söögi’ vanastõ, mille süüdi tsiajalgo?
Potteri Maivi, Peedeli Piia
“Vastlapäävä süük” a4 suurusõn, 1 papõr
Lugõmist
Kiil ja kirändus
Pühä’ ja kombõ’
Koolieeligu’
I kooliastõ
II kooliastõ
III kooliastõ
Vanõmb kooliastõ
Oppaja
Talv
Võromaa
Võro kiil
Potteri Maivi
Peedeli Piia
02. 02. 2026
Siin saa lukõ’, miä om vastlapäiv, kuimuudu vastlapäävä viil kutsutas ning midä kõnõlõs rahvasuu.
Vastlakombist saa lukõ’, midä tetti päämidselt vastlapäävä ni miä om liugõlõminõ ja…
Siin saa lukõ’ vannosõnno ja ütlemiisi vastlapäävä kotsilõ.
Vastlapäävä oll´ mitmit mänge, näütüses saa lukõ’, kuis käü vastõli kotti ajaminõ vai…
Vastlapäävä oll´ mitmit mänge, näütüses saa lukõ’, kuis käü vastõli kotti ajaminõ vai kuis tetti hunni.
Potteri Maivi, Peedeli Piia
“Vastlapäävä mängo’” a4 suurusõn, 3 papõrd
Lugõmist
Kiil ja kirändus
Pühä’ ja kombõ’
Koolieeligu’
I kooliastõ
II kooliastõ
III kooliastõ
Vanõmb kooliastõ
Oppaja
Talv
Võromaa
Võro kiil
Potteri Maivi
Peedeli Piia
02. 02. 2026
Siin saa lukõ’, miä om vastlapäiv, kuimuudu vastlapäävä viil kutsutas ning midä kõnõlõs rahvasuu.
Vastlakombist saa lukõ’, midä tetti päämidselt vastlapäävä ni miä om liugõlõminõ ja…
Siin saa lukõ’ vannosõnno ja ütlemiisi vastlapäävä kotsilõ.
Siin saa lukõ’ vannosõnno ja ütlemiisi vastlapäävä kotsilõ.
Potteri Maivi, Peedeli Piia
“Vastlapäävä vana’sõna’ ja ütlemise’” a4 suurusõn, 1 papõr
Lugõmist
Kiil ja kirändus
Pühä’ ja kombõ’
Koolieeligu’
I kooliastõ
II kooliastõ
III kooliastõ
Vanõmb kooliastõ
Oppaja
Talv
Võromaa
Võro kiil
Potteri Maivi
Peedeli Piia
02. 02. 2026
Siin saa lukõ’, miä om vastlapäiv, kuimuudu vastlapäävä viil kutsutas ning midä kõnõlõs rahvasuu.
Vastlakombist saa lukõ’, midä tetti päämidselt vastlapäävä ni miä om liugõlõminõ ja…
Vastlakombist saa lukõ’, midä tetti päämidselt vastlapäävä ni miä om liugõlõminõ ja püürhäll. Midä tohtsõ vastlapäävä tetä’ ja midä es tohe’.
Potteri Maivi, Peedeli Piia
“Vastlakombõ’, tüü’ ja kiildmise’” a4 suurusõn, 2 papõrd
Lugõmist
Kiil ja kirändus
Pühä’ ja kombõ’
Koolieeligu’
I kooliastõ
II kooliastõ
III kooliastõ
Vanõmb kooliastõ
Oppaja
Talv
Võromaa
Võro kiil
Potteri Maivi
Peedeli Piia
02. 02. 2026
Siin saa lukõ’, miä om vastlapäiv, kuimuudu vastlapäävä viil kutsutas ning midä kõnõlõs rahvasuu.
Siin saa lukõ’, miä om vastlapäiv, kuimuudu vastlapäävä viil kutsutas ning midä kõnõlõs rahvasuu.
Potteri Maivi, Peedeli Piia
“Miä om vastlapäiv?” a4 suurusõn, 1 papõr
Lugõmist
Kiil ja kirändus
Pühä’ ja kombõ’
Koolieeligu’
I kooliastõ
II kooliastõ
III kooliastõ
Vanõmb kooliastõ
Oppaja
Talv
Võromaa
Võro kiil
Potteri Maivi
Peedeli Piia
02. 02. 2026
Kats Langi Lea luudut talvõluulõtust.
Langi Lea
Lugõmist
Kiil ja kirändus
Koolieeligu’
I kooliastõ
II kooliastõ
III kooliastõ
Talv
Võromaa
Võro kiil
Langi Lea
28. 01. 2026
Vabariigi aastapäävä tüülehe’ pasva’ 1. kooliastmõlõ võro keele tunnis. Tüülehe’ ommava’ perit 2024. aastaga „Võro keele opiraamatust“. Vällä om andnu Võro Instituut.
Allasõ Tiia, Fastrõ Mariko, Kabuna Kaile
Tüülehe’ Vabariigi aastapääväst A4 suurusõn, 3 papõrd
Tüüleht
Kiil ja kirändus
Pühä’ ja kombõ’
I kooliastõ
II kooliastõ
Talv
Võromaa
Võro kiil
Allasõ Tiia
Fastrõ Mariko
Kabuna Kaile
27. 01. 2026
Kündlejala tegemine Vabariigi aastapääväs. Passis nii latsiaialõ ku ka koolilatsilõ kunstitunnis. Oppus om peri 2014. aastaga võrokeelitsest Tähekese vahtsõaastakuu numbrist.
Kirchi Katre
Oppus „Kündlejalg Vabariigi aastapääväs“ A4 suurusõn, 1 papõr
Oppus
Kunst ja näpotüü
Koolieeligu’
I kooliastõ
II kooliastõ
Talv
Võromaa
Võro kiil
Kirchi Katre
26. 01. 2026
Tüüleht vahtsõaastakuust, kon saa lahenda’ ristsõnna, vitä’ juunt õigõhe ja panda’ kokko liitsõnno. Passis latsialalõ ja 1. koolilastmõlõ. Oppus om peri 2014. aastaga võrokeelitsest Tähekese vahtsõaastakuu numbrist. Ülesandõ’ om mõtõlnu Fastrõ Mariko. Pildi’ om tennü Sildre Elina.
Fastrõ Mariko
Tüüleht „Vahtsõaastakuu“ A4 suurusõn, 1 papõr
Tüüleht
Kiil ja kirändus
Luudus
Koolieeligu’
I kooliastõ
Talv
Võromaa
Võro kiil
Fastrõ Mariko
26. 01. 2026
Tüüleht joulukuust, kon saa lahenda’ ristsõnna, löüdä’ juunt piten õigõ tsirk ja panda’ tähe’ õigõhe järekõrda. Passis latsialalõ ja 1. kooliastmõlõ. Oppus om peri 2007. aastaga võrokeelitsest Tähekese joulukuu numbrist. Ülesandõ’ om mõtõlnu Fastrõ Mariko. Pildi’ om joonistanu Loigu Anu.
Fastrõ Mariko
Tüüleht „Joulukuu“ A4 suurusõn, 1 papõr
Tüüleht
Kiil ja kirändus
Luudus
Koolieeligu’
I kooliastõ
Talv
Võromaa
Võro kiil
Fastrõ Mariko
26. 01. 2026
Tüüleht koh saa oppi eläjidõ, puiõ ni putukidõ nimmõ’.
Ode Oras, Hedo Oras
Tüüleht
Luudus
Koolieeligu’
I kooliastõ
Setomaa
Seto kiil
Ode Oras
Hedo Oras
26. 01. 2026
Tüüleht vannusrühmäle 3-4 aas´takka.
Ode Oras
Tüüleht
Koolieeligu’
Setomaa
Seto kiil
Ode Oras
23. 01. 2026
