Upa-Upa Ubinakõnõ: Latsilauluplaat 3
“Upa-Upa, Ubinakõnõ” om kolmas Võro Instituudi vällä ant latsilauluplaat. Inne taad omma’ vällä tulnu’ plaadi’ «Laulami latsilõ, laulami latsiga» (2005) ja «Mina lätsi Siidile» (2009).
Laulva’ ja pilli mängvä’ Kalkuni Mari, Bartosiki Tuulikki ja Tedre Ramo.
Ilmunu’ om ka sama päälkiräga noodivihk.
Sisukõrd:
1. Upa-upa, ubinakõnõ
2. Suvi
3. Tsuutelli-luutelli
4. Lõvijaht
5. Rätsep Rasinalt
6. Tsirr-virr, lõokõnõ
7. Tetermats
8. Kikkasiin
9. Võiuhain
10. Sõit-sõit tsõdsõlõ
11. Laanõtands
12. Kell üts
13. Rahapada
14. Siilikõnõ pallõl siiga
15. Mis om suurõ järve takan
16. Talvinõ unõlaul
17. Jalgu all veerüs päiv
- Helü
Kalkuni Mari, Võro Instituut
1. Upa-upa, ubinakõnõ
Viis: Mari Kalkun,
sõna: perimusligu, Mari Kalkun
Kiirmus-kaarmus!
Varõssõlõ valu,
harakulõ halu,
mustalõ tsirgulõ muu tõbi!
Minu lats terves!
Upa-upa, ubinakõnõ,
pau-pau, pojakõ.
Upa-upa, ubinakõnõ,
pau-pau, pojakõ.
Karulõ kats kapatäüt,
rebässele riitäüs.
Inne ku uvvõ kuvvõ saat
mi lats terves!
Upa-upa, ubinakõnõ,
pau-pau, pojakõ.
Imä läts mõtsa marju otsma,
kurõmarju korjama.
Tuu sullõ sukatävve,
kadajatsõ kannutävve.
Inne ku uvvõ kuvvõ saat
mi lats terves!
2. Suvi
Viis: Mari Kalkun,
sõna: Milvi Panga
Käen om illos suvõhari,
kirriv, kütse, kuum.
Paksus paisus upin, mari,
egä lats om pruun.
Pruun ja pallas, järvevette
kas vai üüses jääs.
Piksõpilv sõud päävä ette,
tege tõrdu hellü.
Virk, nii virk om kuldaväärt
helle hainaaig.
Väärt-väärt… Tsirk tege häält,
mõõt mi rüamaid.
3. Tsuutelli-luutelli
Laulu tennü ja laulnu Kalkuni Linda
Helvele katsikide sündümisel,
opitu Mari tsõdsõ Viive käest.
Tsuutelli-luutelli,
mõtli üts kasuvat,
kasvi kats kangõkaalsõt,
külänaastõ koorekirn!
4. Lõvijaht
Viis: Tuulikki Bartosik,
sõna: traditsionaal,
võrokeelitse sõna: Mariko Faster, Tuulikki Bartosik
Olõ lõvijahimiis,
täämbä lähä jahti ja
ma ei pelgä kedägi,
lõvi jääs minno vahtma!
Ohoh, miä taa viil om?
Taa om tsungli, peris tsungli!
Peris mõtsik tsungli!
Ei saa üle, ei saa alt,
ei saa ümbre.
Ahh, ma rao läbi!
Tsahh-tsahh-tsahh-tsahh…
Olõ lõvijahimiis,
täämbä lähä jahti ja
ma ei pelgä kedägi,
lõvi jääs minno vahtma!
Ohoh, miä taa viil om?
Taa om suu, suur suu.
Sükäv likõ suu.
Ei saa üle, ei saa alt,
ei saa ümbre.
Ahh, ma lähä päält!
Lirts-lirts-lirts-lirts…
Olõ lõvijahimiis,
täämbä lähä jahti ja
ma ei pelgä kedägi,
lõvi jääs minno vahtma!
Ohoh, miä taa viil om?
Taa om ruug, pilliruug.
Tihhe terräv pilliruug.
Ei saa üle, ei saa alt,
ei saa ümbre.
Ahh, ma lähä läbi!
Shuhh-shuhh-shuhh-shuhh…
Olõ lõvijahimiis,
täämbä lähä jahti ja
ma ei pelgä kedägi,
lõvi jääs minno vahtma!
Ohoh, miä taa viil om?
Taa om jõgi, külm jõgi!
Külm lagja jõgi!
Ei saa üle, ei saa alt,
ei saa ümbre.
Ahh, ma lähä silla päält!
Tramp-tramp-tramp-tramp…
Olõ lõvijahimiis,
täämbä lähä jahti ja
ma ei pelgä kedägi,
lõvilõ tii trahvi ka!
Ohoh, miä taa viil om?
Taa om mägi, korgõ mägi!
Mäe seen om kuup.
Ei saa üle, ei saa alt,
ei saa ümbre.
Ahh, ma lähe sisse!
Kooba seen om pümme, oi, oi,
oi, ku pümme.
Ohoh, kiä taa viil om?
Määnegi suur elläi,
pehme, karvanõ, silmä helkvä…
Appi, lõvi!
Pakõmi ruttu kodo är!
Tramp-tramp-tramp-tramp…
Shuhh-shuhh-shuhh-shuhh…
Lirts-lirts-lirts-lirts…
Tsahh-tsahh-tsahh-tsahh…
Oi, oi, oi, oi, oi, oi, oi, oi…
Huh, uss om kinni!
**5. Rätsep Rasinalt **
Rahvalaul Räpinä kihlkunnast
Üts rätsep tulle Rasinalt,
tirampsirampsissaa,
läts Hopõ poolõ umblõma,
tirampsirampsissaa.
Üts rätsep tulle Rasinalt,
läts Hopõ poolõ umblõma,
härjee, härjekakaa
tirampsissaa,
sam-vidi-rudirallallaa.
Tä ummõl Piidrel kasuka,
tirampsirampsissaa,
ja Miilile puuljaki ka,
tirampsirampsissaa.
Tä ummõl Piidrel kasuka ja
Miilile puuljaki ka,
härjee, härjekakaa
tirampsissaa,
sam-vidi-rudirallallaa.
Sei ärä säädse vasikat,
tirampsirampsissaa,
aga valmis es saa kasukat,
tirampsirampsissaa.
Sei ärä säädse vasikat,
aga valmis es saa kasukat,
härjee, härjekakaa
tirampsissaa,
sam-vidi-rudirallallaa.
Sis vana Piidre rutuga,
tirampsirampsissaa,
läts küläst vaskat otsima,
tirampsirampsissaa.
Sis vana Piidre rutuga
läts küläst vaskat otsima,
härjee, härjekakaa
tirampsissaa,
sam-vidi-rudirallallaa.
Kui süüdüs sai sii vasikas,
tirampsirampsissaa,
sis valmis oll ka kasukas,
tirampsirampsissaa.
Kui süüdüs sai sii vasikas,
sis valmis oll ka kasukas,
härjee, härjekakaa
tirampsissaa,
sam-vidi-rudirallallaa.
Sii kask sai katõ nööbiga,
tirampsirampsissaa,
ja jakk oll üte hõlmaga,
tirampsirampsissaa.
Sii kask sai katõ nööbiga
ja jakk oll üte hõlmaga,
härjee, härjekakaa
tirampsissaa,
sam-vidi-rudirallallaa.
Sii rõõvas sai nii raasatus,
tirampsirampsissaa,
ja rätsep läbi kolgitus,
tirampsirampsisaa.
sii rõõvas sai nii raasatus
ja rätsep läbi kolgitus,
härjee, härjekakaa
tirampsissaa,
sam-vidi-rudirallallaa.
6. Tsirr-virr, lõokõnõ
Rahvalaul
Tsirr-virr, lõokõnõ,
kos su kulla pesäkene?
Varikun varva pääl,
kõivu kõvõra ossa pääl.
Kos see varik jäie?
Vanamiis maha ragi.
Kos see vanamiis jäie?
Tsiapahta pagõsi.
Kos see tsiapaht jäie?
Tuli timä ärä palot.
Kos see tuli jäie?
Vesi timä ärä kistut.
Kos see vesi jäie?
Kana ärä jõie.
Kos see kana jäie?
Haugas ärä veie.
Kos see haugas jäie?
Taivahe linnässi.
Mingas tälle perrä mindäs?
Vesitside vehmerdega,
tulitside tungõldega,
kullatside korvõga.
7. Tetermats
Viis: Lauri Sommer,
sõna: rahvaluule
Tere, tere, Tetermatsi!
Tetermatsista marunga,
marungasta maanispilli,
maanispillista pibara,
pibarasta petserikku,
petserikusta ribuna,
ribunasta rindassõlgõ,
rindassõlõsta sõmõra,
sõmõrasta soolavakka,
soolavakasta valina,
valinasta vikahtkaari,
vikahtkaarõsta kabuna,
kabunasta kasvis mõtsa,
helläkesest iks hirrõmõts,
mõtsast tulli mõnus miisi,
saie jälki jo Tetermats.
8. Kikkasiin
Viis: Mari Kalkun,
sõna: Kadri-Ann Madismäe
Ku ma ütskõrd mõtsa karksi,
seenile ja marjolõ,
seene õkva pakko lätsi
sambla ala varjolõ.
Kuulõ, kulla kikkasiin,
minoga sa nii ei tii!
Kätte saa su nii vai nii,
seenesuusti sinost tii!
9. Võiuhain
Viis: Ramo Teder,
sõna: Jan Rahman
Noorõst pääst kullakõ kisk hindä
poolõ,
vanast pääst maakammar võtt
hindä hoolõs.
Puhksa no, puhksa sa võiuhaina,
siimnõ las kavvõlõ linnata!
10. Sõit-sõit tsõdsõlõ
Rahvalaul
Sõit-sõit tsõdsõlõ,
üle uja unole,
läbi laanõ lelläle,
tiid pite tädile.
Uno tõi ubiniid,
tsõdsõ tõi sõira,
lell tõi leibä.
Tädi tõi kurõluid,
kurõluid ja konnapäid,
vana varsa seereluid.
11. Laanõtands
12. Kell üts
Viis: Ramo Teder,
sõna: rahvalaul
Kell üts. Muna küts.
Kell kats. Karjalats.
Kell kolm. Tiil tolm.
Kell neli. Väiku veli.
Kell viis. Mis sis.
Kell kuus. Süük suun.
Kell säidse. Süüki maidsa.
Kell katõssa. Lauda kata.
Kell ütessä. Kutsu lauda.
Kell kümme. Küländ sai.
13. Rahapada
Viis: Mari Kalkun,
sõna: Milvi Panga
Oll mul ütskõrd rahapada,
tukatiid seen säidsesada.
Tull jo kävvü tuulutaman,
rassõst rahast valla saaman.
Uni mul avit võtta otsust,
purjõlaiva lätsi kotust.
Meri must jäie mustalt maha,
vereväne veretämä.
Kõllatsõst sai kõllatõvõ,
valgõ meri võtsõ mõnõ.
Vara sulli nigu vaha,
otsan sõit ja otsan raha.
14. Siilikõnõ pallõl siiga
Viis: Mari Kalkun,
sõna: Milvi Panga
Siilikõnõ pallõl siiga:
«Tulõ kähku, läämi Riiga.
Sääl om terve jõõtäüs piimä.
Minnu ei piä sälän viimä.»
Virka vöörü, tsõõrik piiga,
virka vöörü, tsõõrik piiga.
Küll või mi elu sujudõ,
ku saami piimän ujudõ.
15. Mis om suurõ järve takan
Viis: Jan Rahman, Mari Kalkun,
sõna: Jan Rahman
Mis om suurõ järve takan,
pikä-laja järve takan,
kimmä kalajärve takan?
Järve takan maa.
Mis om tollõ maa takan,
järveveere talu takan,
vilä, kapsta, haina takan?
Talu takan mõts.
Mis om tollõ mõtsa takan,
pedäjide, kõivõ takan,
korgõ kuusistigu takan?
Mõtsa takan suu.
Läämi sinnä järve taadõ,
järveveere talu taadõ,
korgõ kuusõmõtsa taadõ,
kos om matal suu!
Sääl saa pito, sääl saa pulma,
pilli mängi, tandsu lüvvä,
sääl saa valgõt saia süvvä,
kooni tulõ üü…
16. Talvinõ unõlaul
Viis: Mari Kalkun,
sõna: Jan Rahman
Mängi võinu hummoguni,
ku es tulnu pääle uni.
Välän ammu pümme üü,
tetä viil om kümme tüüd.
Tam-di-tam-di-tam-di-daa,
latsõkõnõ magama.
Vetsun kävvü, hamba mõskõ,
musotada imä põskõ.
Sälgä panda unõrõiva,
sängü kobida sis või ma.
Tam-di-tam-di-tam-di-daa,
latsõkõnõ magama.
Sängüpõhi tege kriiksu,
lae päält kostus hiire piiksu.
Kuu lüü kiire aknõ pääle,
näütäs valgust lilli-jääle.
Tam-di-tam-di-tam-di-daa,
latsõkõnõ magama.
Lumi tuiskas müüdä maada,
tuiskas ja ei lasõ maada.
Tulõ, murra minno, uni,
hummõnidsõ hummoguni.
Tam-di-tam-di-tam-di-daa,
latsõkõnõ magama.
17. Jalgu all veerüs päiv
Viis: Tuulikki Bartosik,
sõna: Mari Kalkun, Jan Rahman
Jalgu all veerüs päiv, und ooda viil,
täüs valgust üü – talv jo käen,
om unigi joba tiil.
Oo-ooda tiba viil,
seo päiv tulõ, om viil iin.
Pilv tuu lummõ mano and
ja üü silmä kinni pand.
