Laulami latsilõ, laulami latsiga: Latsilauluplaat 1
„Laulami latsilõ, laulami latsiga“ om võrokeelitside latsilaulõ ja salmõ albom . Laulva’, lugõva’ ja pilli mängvä’ Võromaalt perit muusigu’.
Albom om ilmunu’ 2005. aastagal lasõrtsõõri pääl.
Välläandja om Võro Instituut.
Laulva’ vai lugõva’: Roose Celia (5, 8, 12, 14, 17, 18, 26), Hainsoo Meelika (2, 11, 12, 15, 18, 21, 23, 24), Kanni Tuule (12, 18, 22), Kalda Indrek (1, 4, 7, 9, 14, 19), Vodi Mirjam (3, 10), Aarti Karl-Gustav (6), Tuksami Jaak (25), Pulga Jaan (27), Rahmani Jan (13, 16, 19).
Pille mängvä’: Hainsoo Meelika, Kanni Tuule, Kalda Indrek, Roose Celia, Pulga Jaan.
Sisukõrd:
1. Mi tiid’ol
2. Kiigu liigu laivakõnõ
3. Kos sa sõidat hiirekene
4. Varõssõlõ valu
5. Tiik-tiik tiganõ
6. Mina lätsi Siidile
7. Seh, Viruskundra
8. Sõit-sõit tsõdsõlõ
9. Kiä meil pahanu
10. Pääväk
11. Liigulaul
12. Vanaimämäng
13. Verevide püksega kardavoi
14. Maamiiś võtsõ naasõ
15. Käolehm
16. Tapukikas taivarikas
17. Piiri-pääri pääsükene
18. Läki kodu kullakõnõ
19. Eints, tsvei, trei
20. Süümise lugu (autoŕ Kalda Indrek)
21. Läki kulla kodu poolõ
22. Päiv lätt nii ku veretäs
23. Ää-ähh, tśuu-tśuh
24. Tśuu latsõ, l’uu latsõ
25. Villakumbalii
26. Ää-äh, kasu poja kaŕusõs
27. Andre unõlaul (autoŕ Pulga Jaan)
- Helü
Võro Instituut
1. Mi tiid’ol
Mi tiid’ol kriimu silmä,
istõ mõtsah kannu otsah.
Piip oll’ suuh ni kepp’ oll’ käeh,
kutsõ latsi lugõma.
Kiä es mõista lukõ, tuu sai tukast sukõ.
Kiä tuu lugi, arvo sai,
toolõ timä teie pai.
2. Kiigu liigu laivakõnõ
Kiigu liigu laivakõnõ,
touka takast tuulõkõ.
Läämi sinnä saardõ,
saarõn omma saaja.
Sääl pini puhksõ pilli,
sääl kass’ mängse kannõld,
vana lammas laulsõ,
tallõkõnõ tandsõ.
3. Kos sa sõidat hiirekene
Kos sa sõidat hiirekene, tsirku–nirku?
Mõtsa puid ragoma.
A ku puu pähä satas?
Ma karga kannu ala.
Vast sa sinnä ärä külmät?
Ma tii till’o tulõkõsõ.
Vast kõtt ärä kõrvõs?
Ma võia võismõga.
Kos sa tühi võiu saat?
Noorõ naasõ nurmikust,
vana naasõ vaksikust.
4. Varõssõlõ valu
Varõssõlõ valu,
harakalõ halu,
mustalõ tsirgulõ muu tõbi,
latsõ kõtukõnõ terves!
Soele suutäüs,
rebäsele riitäüs,
harakalõ hannatäüs,
varõssõlõ vasaratäüs,
latsõ kõtukõnõ terves!
5. Tiik-tiik tiganõ
Tiik-tiik tiganõ,
vaak vaak varõssakõ.
Orrav’ läts’ kuusõ otsa,
võtsõ Jaani nõna otsa,
puut’ latsõ porri - vurtsti!
6. Mina lätsi Siidile
Mina lätsi Siidile.
Kai, mis Siidil tetti.
Kass’ kudi kangast.
Hiir’ höörät hoiõ.
Repän’ tegi reke.
Orrav’ uurist’ mulkõ.
Tiid’o tegi tiivett.
Susi kiitse ruuga.
Sai ruug soolanõ.
Aiõ lammast vett tuuma.
Lammas ütel’: läl-läl-lää,
läl-läl-lää, läl-läl-lää.
Vett tuuma ma ei lää.
Mul om hamõ ummõlda.
Käüseperä kummuta.
7. Seh, Viruskundra
Seh, Viruskundra, võta luuhammas,
anna mullõ raudhammas!
8. Sõit-sõit tsõdsõlõ
Sõit-sõit-sõit tsõdsõlõ,
üle uja onulõ.
Läbi laanõ lelläle,
Tännässilmä tädile.
Midä tädi süvvä and?
Kurõluid ja konnapäid
ja vana varsa seereluid.
9. Kiä meil pahanu
Kiä meil pahanu?
Mehka meil pahanu.
Minkas mi tedä meelütä?
Valgõ vasigu hannaga,
musta lehmä piimägä.
10. Pääväk
Pääväk tulõ vällä,
vihmak mine üle!
Vii aga vihma S’aksamaalõ!
Vii aga vihma S’aksamaalõ!
Anna sullõ kakku,
liha panõ sisse,
võiu määri pääle.
11. Liigulaul
Jaanikõnõ istõ mäe otsan,
liiga, liiga,
kand’ hainu säll’äga
liiga, liiga.
Tulõ alla, Jaanikõnõ,
anna minu vasikallõ!
Ma anna sullõ terve sõira,
kõigi neide raasukõisiga.
Ku sa ei kuulõ, ku sa ei tulõ,
ku mu ohkamist ei kuulõ,
sis ma sõira saada tuuldõ,
veteimä voogudõllõ.
12. Vanaimämäng
Ring käü ja laul. Vana naanõ om ringin,
kepp’ vai tapits käen. Ku timäle lubatas
liinast midägi tuvva, sis om täl hää miil’,
naard ja kops’ kepiga vasta maad. Nii-
muudu või laulda:
Lää sullõ sõlgõ tuuma,
imä-imä armas, mina lää liina.
Lää sullõ rätti tuuma,
imä-imä armas, mina lää liina.
Lää sullõ mütsü tuuma,
imä-imä armas, mina lää liina.
Ku lauldas
Lää sullõ miistä tuuma
Pahandas seo vanaimmä. Ta ähvärdäs ja
lüü ringikäüjit kepiga.
Lää sullõ põllõ tuuma.
Lää sullõ ündrikut tuuma.
Lää sullõ ehtit tuuma.
Lää sullõ kübärät tuuma.
Lää sullõ pruntsi tuuma.
Lää sullõ miistä tuuma.
13. Verevide püksega kardavoi
Verevide püksega kardavoi
ütel’ mul: idii damoi!
Ma es mõista vinne kiilt,
püürdse sälä, näütsi kiilt.
14. Maamiiś võtsõ naasõ
Maamiiś võtsõ naasõ,
kiä illos illos oll’.
Naanõ saiõ latsõ.
latś võtsõ amma.
Amm võtsõ suladsõ.
Tuu maamiiś piät ärä minemä
kavvõndahe.
Tuu naanõ piät ärä minemä.
Tuu latś piät ärä minemä.
Tuu amm piät ärä minemä.
Tuu sulanõ piät jäämä,
kiä illos-illos oll’.
Tuust sulatsõst sai maamiiś.
15. Käolehm
Käolehm, lindu-landu!
Linda sinnä lepistikku,
karga sinnä kadastikku,
kost mullõ miiś saa!
16. Tapukikas taivarikas
Tapukikas taivarikas,
istõ taiva veere pääl,
küpär’ üte poolõ pääl.
17. Piiri-pääri pääsükene
Piiri pääri pääsükene,
kos su kulla pesäkene?
Variku varva pääl,
kõo kõvõra ossa pääl.
Kos tuu kõiv jäie?
Kirvõs maha ragi.
Kos tu kirvõs jäie?
Kivi katski leie.
Kos tuu kivi jäie?
Merre vaiu.
Kos tu meri jäie?
Härg ärä jõiõ.
Kos tu härg jäie?
Susi ärä seie.
Kos tuu susi jäie?
Mõtsa pagõsi.
Kos tuu mõts jäie?
Tuli ärä palot’.
Kos tuu tuli jäie?
Vihm ärä kistut’.
Kos tuu vihm jäie?
Tsirk ärä jõiõ.
Kos tuu tsirk jäie?
Taivahe linnati.
Minkas tälle perrä mindäs?
Vesitside vehmerdega,
tulitsidõ tungõldõga,
iruhalli hobõsõga.
18. Läki kodu kullakõnõ
Läki kodu kullakõnõ kaśkõ, kanikõ.
Umma majja marjakõnõ,
umma liina linnukõnõ,
umma tarrõ tuvikõnõ,
umma sanna tsirgukõnõ.
Kodo om meil kullast tettü,
maja marjast ehitetü,
liin om tettü linikista.
Sann om tettü tsirgumunõst,
Trepi tettü tedremunõst,
paari pantu pardimunõst,
roovi pantu luigõmunõst.
Ao pantu akõnasta,
kuu pantu korstnasta,
päiv om pantu põrmandullõ.
19. Eints, tsvei, trei
Eints, tsvei, trei,
esä minno lei,
selle et ma pall’o
paksu putro sei.
20. Süümise lugu
(autoŕ Kalda Indrek)
Ma istu tan nii ütsindä
ja väega taha süvvä.
Ma istu tan nii ütsindä
ja väega taha süvvä.
Ma istu tan nii ütsindä
ja ooda umma sõsarat.
Ma istu tan nii ütsindä
ja ooda umma veljä.
Ma istu tan nii ütsindä
ja ooda umma immä.
Ma istu tan nii ütsindä
ja ooda umma essä.
Sõsar tuu sõira,
veli tuu vii.
Sõsar tuu sõira,
veli tuu vii.
Imä tuu rosinit,
esä tuu piirakit.
Imä tuu rosinit,
esä tuu piirakit.
Ma istõ tan nii ütsindä
ja väega tahtsõ süvvä.
Ma istõ tan nii ütsindä
ja väega tahtsõ süvvä.
Sõsar tõi sõira,
veli tõi vii.
Sõsar tõi sõira,
veli tõi vii.
Imä tõi rosinit,
esä tõi piirakit.
Imä tõi rosinit,
esä tõi piirakit.
Nüüd üten hää om süvvä,
nüüd üten hää om juvva.
21. Läki kulla kodu poolõ
Läki kulla kodu poolõ, lee-lee.
Mar’akõnõ umma majja.
Imä uinus uutõn.
Esä vajjus vahtiõn.
Kunas kulla kodu tulõ?
Mar’akõnõ umma majja.
Aagõ kari kodu poolõ.
Pia tulõ pümme üü.
Pümme tulõ, hämmar hällüs.
Meil om kodu kullanõ.
Maja mar’avarsinõ.
Katus om meil munakoorist.
Hari havvõhambiist.
Läki kulla kodu poolõ.
Mar’akõnõ umma majja.
Imä uinus uutõn…
22. Päiv lätt nii ku veretäs
Päiv lätt niu veretäs.
Imi iki niu nõrõt’.
Imi iki tüteridä.
Leinäs’ lehmä nüssejidä.
Mis sa ikit imikõnõ?
Külläp lepä lehmä nüsvä.
Kahrõ kõo kar’a saatva.
Ei saa lepäst lehmä nüssjät.
Kahrõst kõost kar’a saatjat.
Õdak latsi kokko kuts.
Hummok latsi laotas.
Õdakult iks umma immä.
Hummogult iks ämmäkut.
Kodo uut iks uma imi.
Mõtsa ai iks kasuimi.
Imi and’ peijo piimämuru.
Kaindla ala kar’amuru.
Ämmäk and’ peijo pikä vitsa.
Kaindla ala kar’avitsa.
23. Ää-ähh, tśuu-tśuh
Ää-äh, ää-äh till’ukõnõ,
jää väiku magamõdõ.
Kasu õks pia kar’ussõs,
pikä vitsa vedäjäs,
suurõ koti kandjas,
ää-äh till’ukõ.
Ää-äh, ää-äh
till’ukõnõ, jää väiku
magamõdõ…
24. Tśuu latsõ, l’uu latsõ
Tśuu latsõ, l’uu latsõ,
äiu kallis latsõkõnõ,
mesimemme mar’akõnõ.
Kasu õks pia kar’ussõs,
pikä vitsa vedäjäs,
suurõ koti kandijas,
mesipuu puhastajas,
tarulauva lahkijas,
imäle iist minejäs,
esäle iist eitsilises.
Jää väiku magamõdõ,
sinust kasus suur mehekene,
jalakõsõ tipa-tapa,
käekese sipa-sapa.
Hää lats’ pandas hällü sisse,
kuri lats’ pandas koti sisse.
Ts’uu latsõ, l’uu latsõ,
tsirgukõisi tsiiritäjäs,
kar’akõsõ kargutajas,
hoonakõisi hoidijas.
25. Villakumbalii
Uni tulõ uikõn, villakumbalii,
läbi laanõ lauldõn, villakumbalii.
Villa-villa, villa-vaa, villa-villa, villa-vaa,
villakumbalii.
Mõtsa läts’ mehe tii, villakumbalii,
suuhu suisõlda hobõnõ, villakumbalii.
Uhja jäivä uibuhe, villakumbalii,
sebivitsa vislapuudõ, villakumbalii.
Regi perän pedäjäne, villakumbalii,
Kandspuu kadajanõ, villakumbalii.
Kutsi kuud, palssi päivä, villakumbalii,
kutsi kuud, palssi päivä, villakumbalii.
Kuu es kullõ kutsmist, villakumbalii,
päiv es pall’o pallõmist, villakumbalii.
Kuu kullõl’ kulu all, villakumbalii,
päiv mõtõl’ mõtsa takan, villakumbalii.
26. Ää-äh, kasu poja kaŕusõs
Ää-äh, tśuu-tśuh,
kasu poja kar’usõs,
pikä vitsa võttijas,
kar’a mõtsa ajajas,
maasikmar’a korjajas.
Ää-äh tśuu-tśuh,
kasu poja kar’usõs…
27. Andre unõlaul
autoŕ Pulga Jaan
Uu-uu pisipoisś, piimä and meil muu.
Taadi hää poiśu sa,
tasś nüüd tühäs juu.
Putru hääd proovi kah,
midä pada kiit’.
Putru süü, piimä juu,
sõs sust kasus miiś.
Mänguasja poisuga
nüüd kokku korjami,
karumõmm’ tolmunõ,
tä puhtas harjami,
autu saina viidre jääs,
salalukk täl pääl,
et tuu päh võõras poisś
üüse sõitma es lääs.
Tśuu-tśuu pisipoisś,
ütskõrd saa sust miiś,
suurõ autuga sõs sõidat umma tiid.
Kaugõl käüt, pall’u kõhnu
latsi sa näet,
mõnõl emme-taat’ ja mõni
ütsindä om jäet.
Otsa vaht’va niä sul pruune silmiga,
piimä niä pall’u juuś,
putru süüś niä ka.
Selle poiśu kõtt süü täüs
ja tutt’u magama.
Kasut suurõs, jõvvat väiksiid
latsi avita.
Inne viil, ku unõpoisś
su umma ilma vii,
taivataadilõ sääl tähti vahel ütlä nii:
kaitsku kõiki väiksiid latsi
pääväl ja üül,
ütśkõrd, ku sa suurõs saat,
sõs kergendät tiä tüüd.
Uu-uu, tśuu-tśuu,
piimä and meil muu.
Poiśu tuud egä päiv kõtu täüs juu.
Muu jo ammu laudan suik,
uni täl om hää.
Poiśul silm kinni lätt,
patja vaos pää.
