Mina lätsi Siidile: Latsilauluplaat 2
Vanõmbit ja vahtsõmbit võrokeelitsit laulõ. Latsi ütlemiisi ja lugõmiisi. Unõlaulõ. Unõjutt.
Välläandja om Võro Instituut.
Kokkosäädja ja kõrraldaja om G. Laube Kadri.
Sisukõrd:
1. Teretüs
2. Tii, tii, tihalanõ
3. Lauligu latsõpõlv
4. Kuudsi Hipõ haidataba
5. Kodominek
6. Soemäng
7. Olõs mul üts väikene veli
8. Kiä meil pahanu?
9. Oi, mul oll´ väiku vellekene
10. Kassi minek
11. Mina lätsi Siidile
12. Nakrimäng
13. Kelläao´
14. Tsiiri-tsiiri tsirgukõnõ
15. Handa, handa hahekõsõ´
16. Kaaratsimm
17. Vana varõs
18. Sõrmõnime´
19. Puupää rock´n´roll
20. Haanja miis
21. Hällülaul
22. Isabeli hällülaul
23. Unõlaulukõnõ
24. Vanaimä hällülaul
25. Unõjutukõnõ
26. Maka´, maka´
- Helü
Võro Instituut
1. TERETÜS
TERE, TERE, TEDREKENE!
KOHES LÄÄT KOGRÕKÕNÕ?
MA LÄÄ UMA MORO PÄÄLE,
LÄÄ LAULMA LATSIGA.
2. TII, TII, TIHALANÕ
Harglõ
TII, TII, TIHALANÕ,
VAA, VAA, VARBLANÕ.
LINDA’ ÜLE UA-AIA,
KARGA’ ÜLE KAPSTA-AIA,
ÜLE MÕTSA, ÜLE MÕTSA VURR!
3. LAULIGU LATSÕPÕLV
Urvastõ
IMÄ VEI NUKU NURMÕ PÄÄLE,
NINNIKESE NIIDÜ PÄÄLE,
PAND´ PARDSI HÄLLÜTÄMÄ,
LAANÕLINNU LIIGUTAMA.
PARDSIL OLLE PALĽU SÕNNU,
LAANÕLINNUL LIIALT LAULÕ.
SÕSAR, KOST SA SÕNA’ SAIÕ,
LATS, KOST SA LAULU´ LÖÜSE?
SÕNA’ PÕIMI PÕRMANDUSTA,
LAULU’ LÖÜSE LASTIKUSTA.
4. KUUDSI HIPÕ HAIDATABA
Kandlõlugu Harglõ kihlkunnast
Mõnistõ vallast Ruugsuu küläst.
5. KODOMINEK
TERE, TERE, TEDREKENE,
KOHES NO LÄÄT KOGRÕKÕNÕ?
LAVVA TAADÕ LEEVÄ MANO,
KODI KODO KOTI PÄÄLE.
6. SOEMÄNG
ARMSA’ LAMBA’, TULGÕ KODO.
EI SAA’ TULLA’, SUSI SAIS AIA TAKAH.
MIS TIMÄ SÜÜ?
LIHHA SÜÜ.
KOS TIMÄ MAKA?
OLGI PÄÄL MAKA.
TULKÕ SIS.
7. OLÕS MUL ÜTS VÄIKENE VELI
Jaan Lattigu perrä / rahvalik
OLÕS, OLÕS MUL ÜTS VÄIKENE VELI,
OLÕS VÄIKU SÕSAR KA.
VELLEL TIIS MA PAIUPILLI,
SÕSARALÕ SÕRMUSSÕ.
OLÕS, OLÕS MUL ÜTS VÄIKENE HOPÕN,
HOPÕN LINALAKAGÕ.
MA TIIS TÄLLE VAHTSÕ´ SUITSÕ´,
VAHTSÕ SAANI TIIS MA KA.
KUI MUL SIS ÜTS VÄIKENE MÕRSJA
MÕTSA TAKAN OLÕSSI.
TÄLLE SÕIDASSI MA KOSJA,
LÄBI LAANÕ LASÕSSI.
8. KIÄ MEIL PAHANU?
Rõugõ
Pahanut last meelütedi:
KIÄ MEIL PAHANU,
MANNI MEIL PAHANU.
MINKA MI TEDÄ MEELÜDÄ?
MÄÄNÜISI MUNNÕGA,
KAKÕNUISI KANNUGA,
KASSI RÕÕSA PIIMÄGÄ.
9. OI, MUL OLĽ VÄIKU VELLEKENE
Karula
OI, MUL OLĽ VÄIKU VELLEKENE,
TIBÕRIKKU TILĽUKÕNÕ,
SATTÕ TA KAIVU KAALANI
JA OIÕ SÄÄLT VÄLLÄ OLÕNI.
MAALT TA KORJAS´ MAASIKID,
LIIVA PÄÄLTÄ LINNUKID.
MAASIKIST SAI MAJAKÕNÕ,
LINNUKIST SAI LIINAKÕNÕ.
MÜÜDÄ SÕIDI’ SUURÕ’ SAKSA’,
MÜÜDÄ REISE’ RIIA HERRÄ’,
KÜSÜTELLI’, NÕVVATÕLLI’:
“KAS SEO OM SUURI SOOLALIINA
VAI OM IKS RIKAS RIIA LIINA?”
EI OLÕ’ RIKAS RIIA LIINA,
EI OLÕ’ SUURI SOOLALIINA -
SEO OM IKS SANTÕ SANNAKÕNÕ,
VAESTÕLATSI VAR´UKÕNÕ.”
10. KASSI MINEK
Vahtsõliina
KURR, KARR, KOS SA LÄÄT?
NURR, NARR, NURMÕ LÄÄ.
MIRR, MARR, MIDÄ OTSMA?
HIRR, HARR, HIIRI OTSMA.
KURR, KARR, KOST?
PIRR, PARR, PINDRE ALT.
TURR, TARR, TUU’ MULLÕ KAH!
11. MINA LÄTSI SIIDILE
MINA LÄTSI SIIDILE, SIIDILE, SIIDILE.
LÄTSI TARRÕ KAEMA, KAEMA, KAEMA.
KAI, MIS SIIDIL TETTI, TETTI, TETTI.
KASS KUDI KANGAST, KANGAST, KANGAST.
KITS KERE NIITI, NIITI, NIITI.
HIIR HÖÖRÄT´ HOIÕ, HOIÕ, HOIÕ.
JÄNES JAKAS´ LANGA, LANGA, LANGA.
PINI PUISTAS´ PAKLIT, PAKLIT, PAKLIT.
KAHR KÄÄNDSE KUUTSLIT, KUUTSLIT, KUUTSLIT.
REPÄN TEGI REKE, REKE, REKE.
ORRAV UURIST´ MULKÕ, MULKÕ, MULKÕ.
PÕDÕR PÜHK´ PÕRMANDUT, PÕRMANDUT, PÕRMANDUT.
LEHM LOPUT´ LUITSIT, LUITSIT, LUITSIT.
HARAK AI HAKU AHJU, HAKU AHJU, HAKU AHJU.
VARÕS VÕTT´ VATSKU VÄLLÄ, VATSKU VÄLLÄ, VATSKU VÄLLÄ.
KAARNA TSAGI KAPSTIT, KAPSTIT, KAPSTIT.
KURG KÜDSI KUUKI, KUUKI, KUUKI.
PARTS PAND´ PLIINE PANNI PÄÄLE, PANNI PÄÄLE, PANNI PÄÄLE.
TIID´O TEGI TIIVETT, TIIVETT, TIIVETT.
SUSI KIITSE RUUGA, RUUGA, RUUGA.
SAI RUUG SOOLANÕ, SOOLANÕ, SOOLANÕ.
AIÕ LAMMAST VETT TUUMA, VETT TUUMA, VETT TUUMA.
LAMMAS ÜTEL´: LÄL-LÄL-LÄÄ, LÄL-LÄL-LÄÄ, LÄL-LÄL-LÄÄ.
VETT TUUMA MA EI LÄÄ’, MA EI LÄÄ’, MA EI LÄÄ’.
MUL OM HAMÕ’ UMMÕLDA’, UMMÕLDA’, UMMÕLDA’.
KÄÜSEPERÄ KUMMUTA’, KUMMUTA’, KUMMUTA’.
12. NAKRIMÄNG
ÜTS, ÜTS ÜTTE VAIA,
KATS, KATS KATTÕ VAIA,
OO, MU ILLOS PEEDI NAKÕR,
OO, MU KALLIS KAALI NAKÕR,
NAKÕR VÕTÕT - ASÕ’ JÄTET,
LEHE’ MAAHA LAASIDU!
VELEKENE, NOORÕKÕNÕ,
TII’ AIDA TETERIST,
RAO’ AIDA RAVVASTA,
ET SAA-I VARAS VARASTA’,
KAŔALATSI KAKSADA’!
13. KELLÄAO’
KELL ÜTS - MUNA KÜTS.
KELL KATS - KAR´ANAASÕL LATS.
KELL KOLM - KOKAL POIG.
KELL NELI - NISU HÄÄ.
KELL VIIS - VIÄ’ ÄR’.
KELL KUUS - KUA’ ÄR’.
KELL SÄIDSE - SÄE’ SÄNG.
KELL KATÕSSA - KASTA’ LEIB.
KELL ÜTESSÄ - ÜTLE’ EDESI.
KELL KÜMME - KÜDSÄ’ LEIB.
14. TSIIRI-TSIIRI TSIRGUKÕNÕ
TSIIRI-TSIIRI TSIRGUKÕNÕ,
LÕÕRI-LÕÕRI LÕOKÕNÕ,
KOS SU KULLA PESÄKENE?
PESÄ OLLI PEDÄSTIKUN,
KUIVA KUUSÕ OSSA PÄÄL.
KOS TU KUIV KUUS JÄIE?
VANAMIIS MAHA RAGUSI.
KOS TUU VANAMIIS JÄIE?
UNIKULLÕ UINU.
KOS TUU UNIK JÄIE?
KIKAS-KANA ÄRÄ REHITS´.
KOS TUU KIKAS-KANA JÄIE?
RUUGU LINNASSI.
KOS TUU RUUG JÄIE?
VIKAT MAHA NIITSE.
KOS TUU VIKAT JÄIE?
KIVVI PUTTU.
KOS TUU KIVI JÄIE?
MERDE VIIRDÜ.
KOS TUU MERI JÄIE?
MUST HÄRG MÖÖGÄT´.
LAUK HÄRG LAKAT´.
KOS TU HÄRG JÄIE?
SUURTIID ÜLES LÄTSI.
15. HANDA, HANDA HAHEKÕSÕ’
HANDA, HANDA, HAHÕKÕSÕ’,
LUKKU LUIGÕ’, TSIRGUKÕSÕ’!
LÄÄMI IMME OTSIMAHE,
KASVATAJAT KAEMAHE!
KOHES KATTÕ MI IME,
KATTÕ KALLIS KASVATAJA?
A KU UJA UPUTANU,
A KU VESI VETÜTÄNÜ?
LÄÄMI SUURÕ MÕTSA POOLÕ,
VAOMI SINNÄ VARIKOHE.
KUA PETÄI OM PIKEMBI,
KUA KUUSI KORGÕMBI?
A KU OTSAH OM MI IME,
KAES ALLA KASVATAJA?
16. KAARATSIMM
Kandlõlugu Rõugõ kihlkunnast.
17. VANA VARÕS
Rihhard Iher / Eva Kalbus
KÕIK LILLI’ ÄRÄ’ HÄITSIVÄ’,
KU SUVI OTSA SAI;
KÕIK LINNU’ ÄRÄ’ LINTSIVA’,
A VANA VARÕS JÄI.
SIIST KANDIST VARÕS LINNADA’, KAE’, KOHEGI ES VÕI’:
TÄL RÕUGU’ OLLI HINNADA’, KU TUULÕ’ LUMÕ TÕI’.
PUUL KUULUST VÕRO LIINAKÕIST KÕIK KÕRRAN HOITA’ OLL’
JA PALL´O HINGEPIINAKÕIST SÄÄLT KASARITSAST TULL´.
KAH VÕROMÕISAL, KIREPÄÄL JA LIIBVA VÕPISTUL
TULL´ HOITA’ SILMÄ, KÕRVA PÄÄL KU RAHAUNIKUL.
KU ÜLEÜLTSE MÕTÕLDA’: KOS SA IKS KOTOST LÄÄT?!
ET AHVRIKAHE? MÕTÕLDA’! MIS HÄÄD SA SÄÄLT KÜLH SAAT?!
JA PALMIPUU’? MA MÕTLÕ NII, MIS PUU’ NUU’ UMMAVA’:
EI LÖÜDÜ’ ÕIGÕT OSSAGI, ET PÄÄLE LINNADA’!
A SIIN KÕIK SAISVA’ TRUTSAKUN: KÕIV, KATAI, PETÄI, KUUS,
KU TRUMBI’ ÜTEN NUTSAKUN JA EGÄÜTS KU TUUS!
KÕIK LILLI’ ÄRÄ’ HÄITSIVÄ’,
KU SUVI OTSA SAI;
KÕIK LINNU’ ÄRÄ’ LINTSIVA’,
A VANA VARÕS JÄI.
18. SÕRMÕNIME’
Rõugõ muudu:
TÄITAPJA,
VÕIUVÕTJA,
PIKK PIITRE,
NIMELDÄ MATS,
VÄIKU ATS.
Harglõ muudu:
PUDRUKIITJÄ,
SOOLAMAITSJA,
PIKK PIITRE,
KULLAKANDJA,
TSILL´UNAKRITSIIRUKÕNÕ.
19. PUUPÄÄ ROCK’N’ROLL
Jan Rahman / Jan Rahman
MA LÄTSI IJÄ PÄÄLE IJÄ PÄÄLE IJÄ PÄÄLE
MA LÄTSI IJÄ PÄÄLE IJÄ PÄÄLE IJÄ PÄÄLE
SÄÄL SATTÕ PÄÄ PÄÄLE PÄÄ PÄÄLE PÄÄ PÄÄLE
SÄÄL SATTÕ PÄÄ PÄÄLE PÄÄ PÄÄLE PÄÄ PÄÄLE
MA LÄTSI IJÄ PÄÄLE, SÄÄL SATTÕ PÄÄ PÄÄLE
SÄÄL SATTÕ MAAHA.
MA LÄTSI RII PÄÄLE RII PÄÄLE RII PÄÄLE
MA LÄTSI RII PÄÄLE RII PÄÄLE RII PÄÄLE
SÄÄL SATTÕ TII PÄÄLE TII PÄÄLE TII PÄÄLE
SÄÄL SATTÕ TII PÄÄLE TII PÄÄLE TII PÄÄLE
MA LÄTSI RII PÄÄLE, SÄÄL SATTÕ TII PÄÄLE
SÄÄLT SATTÕ MAAHA.
MA LÄTSI KUU PÄÄLE KUU PÄÄLE KUU PÄÄLE
MA LÄTSI KUU PÄÄLE KUU PÄÄLE KUU PÄÄLE
SÄÄL SATTÕ SUU PÄÄLE SUU PÄÄLE SUU PÄÄLE
SÄÄL SATTÕ SUU PÄÄLE SUU PÄÄLE SUU PÄÄLE
MA LÄTSI KUU PÄÄLE, SÄÄL SATTÕ SUU PÄÄLE
SÄÄL SATTÕ MAAHA.
20. HAANJA MIIS
Jaan Räppo / rahvalik
HAANJA MIIS VIDI LUBJAKIVVE
KOLM PÄIVÄ VÕROLÕ.
HAANJA MIIS LÄTS´ TIGANIKU PUUTI,
UMA KOLMÕ KOPKAGA.
TAHTSÕ OSTA’ PÜKSÜNÖPSE,
UMA HIGI-VAIVA IIST.
HAANJA MIIS NÄGI SILGUPÜTTÜ
TIGANIKU LETI IIH.
HAANJA MIIS PALLÕL´ POODIS´AKSA:
“ESÄND, LUPA’ TSURGADA’!”
TSURKA’, NO TSURKA’, HAANJA MIIS,
UMMA LEEVÄPALAKÕIST.
LAUL OM OTSAH, LAUL OM MÕTSAH,
EI LÄÄ’ INÄMB EDESI.
21. HÄLLÜLAUL
Hargla
ÄIU-ÄÄ TSILL´OKÕNÕ,
JÄÄ’ VÄIKU MAGAMAHE.
KASU-KS PIA KAR´USSÕS,
PIKÄ VITSA VEDÄJÄS.
SUURÕ KOTI KANDJAS,
ÄIU-ÄÄ TSILL´OKÕNÕ.
22. ISABELI HÄLLÜLAUL
Isabel Padumäe / Anu Taul
MÜÜDÄ SAIGI PÄIV NII PIKK,
KÄEN OM ÕDAK, VIDEVIK.
PADJA PÄÄLE PANÕ PÄÄ,
TULÕ UNI MAKUS, HÄÄ.
LAULA ÄIU-ÄIU-UU,
PANÕ KINNI’ SILMÄ’-SUU.
23. UNÕLAULUKÕNÕ
UINU’ UALEHEKENE, MAKA’ MAASIKMAR´AKÕNÕ,
UINU’ UALEHEKENE, MAKA’ MAASIKMAR´AKÕNÕ,
VÄIKENE VÄSÜNÜ LATSÕKÕNÕ.
UNI TULÕ USSÕST SISSE, UNI ASTUS AKNÕST SISSE,
UNI TULÕ USSÕST SISSE, UNI ASTUS AKNÕST SISSE,
TULÕ LATSÕ SILMÄ SISSE.
24. VANAIMÄ HÄLLÜLAUL
Kevin Hakk / Anu Taul
ÄIU-ÄIÜ-ÄÄ,
MAGAMA NÜÜD JÄÄ’.
ÄIU-ÄIÜ-ÄÄ,
HUMMÕN JÄLKI NÄE.
ÄIU-ÄIÜ-ÄÄ,
KOOLIN OLLA’ HÄÄ.
ÄIU-ÄIÜ-ÄÄ,
MAGAMA NÜÜD JÄÄ’.
ÄIU-ÄIÜ-ÄÄ,
KUULÕ TUULÕ HÄÄLT.
ÄIU-ÄIÜ-ÄÄ,
UNI TULÕ SÄÄLT.
ÄIU-ÄIÜ-ÄÄ,
MAGAMA NÜÜD JÄÄ’.
25. UNÕJUTUKÕNÕ
Jüvä Sullõv kõnõlõs juttu, midä tä om latsõn kuuldnu uma vanaimä Ella käest.
26. MAKA’, MAKA’
Räpinä
MAKA’, MAKA’ MAR´AKÕNÕ
UINU’, UINU’ ULLIKÕNÕ!
MAR´AL AIGU MAADA’
ULLIL AIGU UINUDA’.
TULÕVA’ SUL TÕSÕ’ PÄÄVÄ’,
TÕSÕ’ PÄÄVÄ’, MITMÕ’ VAIVA’:
PANDAS ÖÜTSI UIKUMAHE,
PÄIVÄ KARJA KAITSÕMAHE.
MAKA’, MAKA’ MAR´AKÕNÕ
UINU’, UINU’ ULLIKÕNÕ.
KENÄ LINA KÜLE ALL,
TEKI’ TETTÜ TRIIBULIDSÕ’.
