Tähti ja märke seletüs

´ Hääle poolõ kaldu ülemäne koma (akuut) tähe
pääl vai perän om pehmendüsmärk, nt oll´, aśa,
pand´. Mõnikõrd pruugitas ka sirgõt ülemäst
komma (‘), nt pand’ vai võidas pehemehüs hoobis
märkmäldä’ jättä’.

📖 Pehmehüse kotsilõ uuri’ ligembähe tast:
https://umakiil.eu/grammatika/18-pehmehus

q ’ q-tähe vai üläkomaga (’) märgitäs
kakkõhellü, nt mõtsaq, tetäq vai mõtsa’, tetä’.
Eesti keelen taad hellü piaaigu olõ-õi ja pruugitas
õnnõ sõs, ku raputõdas pääd ja üldäs mkm.
Mõnikõrd võidas kakkõhelü ka hoobis
märkmäldä’ jättä’.

📖 Kakkõhelü kotsilõ uuri’ ligembähe tast:
https://umakiil.eu/grammatika/15-kakkohelu

Tähtede ja märkide seletus

´ Paremale kaldu ülakoma (akuut) tähe kohal
või järel on peenendusmärk, nt oll´, aśa, pand´.
Mõnikord kasutatakse ka sirget ülakoma (‘), nt
pand’ või võidakse peenendus hoopis märkimata
jätta.

📖 Peenenduse kohta uuri lähemalt siit:
https://umakiil.eu/grammatika/18-pehmehus

q ’ q-tähe või ülakomaga (’) märgitakse
kõrisulghäälikut, nt mõtsaq, tetäq või mõtsa’,
tetä’. Eesti keeles seda häälikut peaaegu ei ole ja
kasutatakse ainult siis, kui raputatakse pead ja
öeldakse mkm. Mõnikord võidakse kõrisulghäälik
ka hoopis märkimata jätta.

📖 Kõrisulghääliku kohta uuri lähemalt siit:
https://umakiil.eu/grammatika/15-kakkohelu