Lepaseree – Õnnõkõn siin tsõõrin olla’
Lepaseree tõõnõ album “Õnnõkõn siin tsõõrin olla’”, mink pääl kõlasõ’ Vana-Võromaa laulumängo’ vahtsõn muusigakuvvõn.
Ilmunu’ om ka sama päälkiräga laulumängoraamat, kost löüd viil ligembale 60 vanõmbat ja vahtsõmbat laulumängo.
Hainsoo Meelika – laul, viiol´
Danieli Paul – akustilinõ kitra, eelektrikitra, harmoonium
Tärni Marti – basśkitra, rütmipilli’
Välläandja om Võro Instituut.
Ku taha-ai faili õkva alla laati’, saa tuu vallalõ tetä’ vahtsõ vaihõlehe pääl. Tuu jaos klõpsa’ lingi pääl hiire hääpuulsõ nupiga ja vali’ “Open link in new tab”.
Sisukõrd:
1. Miterjonilind
2. Krahv sõitsõ mõisast ratsala
3. Kaara põimminõ
4. Siimani seeli
5. Väräjämäng
6. Oh ütle’, kinä neiokõ!
7. Müüdä sõit mu armas peig
8. Aamor
9. Sikamäng
10. Kulla imä, tsirgu imä
11. Kes aian?
12. Jänese õhkaminõ
13. Üts pruut, kes olli kihlatu’
14. Õnnõkõn siin tsõõrin olla’
- Helü
Hainsoo Meelika, Võro Instituut
1. MITERJONILIND
Harglõ
Oll´ meil üts, oll´ meil üts miterjonilind,
rohuaian, rohuaian, sääl ruusõ vilun.
Sääl tegi timä, sääl tegi timä paljugi kurja:
ärä’ sei timä, ärä’ sei timä tuurõ’ puumar´a’,
peterselli’, peterselli’ ja piite lehe’.
Esi’ hüpäs´ timä, esi’ hüpäs´ timä lehtmaja poolõ,
üle aia, üle aia haavigumõtsa.
Kel püssi’, kel püssi’, püüdku tedä kinni’!
“Miterjonilind” PDF a4 suurusõn, 1 papõr
2. KRAHV SÕITSÕ MÕISAST RATSALA
Vahtsõliina
Krahv sõitsõ mõisast ratsala,
kos kar´us ummi lambit hoit´,
valõrih, valõrah, valõrallala,
kos kar´us ummi lambit hoit´.
Krahv võtsõ uma mütsü pääst
ja paksõ kar´ussõlõ au.
„Krahv pangu’ uma mütsü pääh’,
ma olõ vaenõ kar´alats.”
„Ku olõt vaenõ kar´alats,
mis käüt sis siidih, sammõtih?”
„Mis seo kül krahvil kõrda lätt,
ku mino papa massa’ jõud?”
„Oh tütrik, ärä’ suurusta,
ma lasõ vangi panda’ su!”
„Oh krahv, sis lepü’ minoga,
ma anna kõik neo’ lamba’ teil’!”
„Ku kõik neo’ lamba’ annat mull’,
sis noorõmb poig om sinolõ.”
„Ei sino poiga taha’ ma,
tä om väega väiku, lollikõ!”
„Ku sa’ mu poiga ei tahaki,
sis parõmbat sa ei saa’ kah.”
„Ma keeroda ja naarahta
ja otsi umal’ parõmbat.”
“Krahv sõitsõ mõisast ratsala” PDF a4 suurusõn, 2 papõrd
3. KAARA PÕIMMINÕ
Põlva
Mi lääme’ kaara põimma,
kes saa meil vihko köütmä,
kes om sii kõgõ ilosamb,
kost saa ma tedä löüdmä?
Ma eelä’ tedä näie,
täl taivakarva silmä’,
ja hummõn sajarahvaga
saa meile vasta tulõma.
Sa’ otsit, ma’ otsi,
egäüts ots umma,
oh veli, sõsar, võta’ mu,
ma vaenõ jäie ütsindä.
“Kaara põimminõ” PDF a4 suurusõn, 1 papõr
4. SIIMANI SEELI
Karula, Urvastõ
Kos lätt, kos lätt, siimani seeli?
Taskinissi, taskinissi, ninni provva,
kibukiti, kibukiti, Jaani laidi.
Riiga lätt, Riiga lätt, siimani seeli.
Mis Riiga, mis Riiga, siimani seeli?
Provva perrä, provva perrä, siimani seeli.
Provva kotun, provva kotun, siimani seeli.
Konnõs om, konnõs om, siimani seeli?
Härbärin, härbärin, siimani seeli.
Mis tege, mis tege, siimani seeli?
Sukka koda, sukka koda, siimani seeli.
Mis sukka, mis sukka, siimani seeli?
Siidisukka, siidisukka, siimani seeli.
Näütä’ vällä, näütä’ vällä, siimani seeli!
Ei näütä’, ei näütä’, siimani seeli!
Melles nii, melles nii, siimani seeli?
Tandsi’ enne, tandsi’ enne, siimani seeli!
Küll tandsi, küll tandsi, siimani seeli.
“Siimani seeli” PDF a4 suurusõn, 2 papõrd
5. VÄRÄJÄMÄNG
Karula
Mis ti, sandi’, siin saisat,
juuli, kuldsõ’ värejä’?
Mii’ saisa värejin.
Tii’ värre’ katski!
Mii’ esi’ parandõ.
Minkas tii’ parandõt?
Siigõ, kullagõ, vereve niidigõ.
Kost sa, räbäk, sii sait?
Veli eilä’ Riiäst tull´,
toona’ pässi Pärnäst.
Õs teil veli Riiäst tulõ’,
õs päse’ Pärnäst!
Kui ei usu’, tulõ’ kaema!
Hobu ussõn meil luminõ,
huu handa härmätet,
sadu riknu saanikirja,
lumi riknu loogakirja.
“Väräjämäng” PDF a4 suurusõn, 1 papõr
6. OH ÜTLE’, KINÄ NEIOKÕ!
Vahtsõliina, Harglõ
„Oh ütle’, kinä neiokõ,
kos om su armas peiokõ!
Taa-ritas tiritam, tiritam,
taa-ritas tiritam, tiritam,
taadi ridiraa, taadi ridiraa.
Kas tä om mõni mõisamiis
vai eläs talosanna seen?”
„Oh mamma, ta’i olõ’ mõisamiis,
ei elä’ talosanna seen.
Tä om üts uhkõ kroonumiis,
kuldrist täl ripus rinna iin.
Tä kand õks kallist kalõvit
ja siidist tettüt palõtit.”
„Mu tütär, ärä’ rõõmusta,
ei täst saa’ sino võttijat!
Tä om jo sino pettijä,
su au ja ilo rikkuja!”
„Oh mamma, ku tä olõs pettijä,
sis tä mul kirja ei kirotas.
Kae’, siin om timä siidirätt,
kulduur ja uuri külen kett.
Ku tä lätś ärä’ tõisiga,
sis jäi ma kurva meelega.
Tä pitsiteli mino kätt
ja vali järest silmävett.
Ku tagasi saa tulõma,
sis saava’ pulma’ olõma.
Ku mamma ei lupa’ keväde, sis sügüse lää vägüsi!”
“Oh, ütle’, kinä neiokõ!” PDF a4 suurusõn, 2 papõrd
7. MÜÜDÄ SÕIT MU ARMAS PEIG
Harglõ
Müüdä sõit mu, müüdä sõit mu armas peig,
pisu paadi, pisu paadi ruunaga,
linalehte, linalehte laiguga.
Joosi järgi, joosi järgi, kargsi tõlda,
istõ siidi-, istõ siiditooli pääle.
Peenü’ lang oll´,peenü’ lang oll´ pooli pääl.
“Kuulõ’, armas, kuulõ’, armas armukõ,
kõgõ suurõmb, kõgõ suurõmb rõõmukõ!
Mis sa minnu, mis sa minnu maha’ jäti’,
ilma süüldä’, ilma süüldä’ ärä’ põli’,
valla vannu, valla vannu naistõ läbi,
kihõlkunna, kihõlkunna keelte läbi?
Sis lätt ilma, sis lätt ilma udsutsõs,
taivas talvõ-, taivas talvõkarvalidsõs,
ku jääs paar meist, ku jääs paar meist saamalda’!”
“Pää ei kanna’, pää ei kanna’ kuldakruuni,
sälg ei kanna’, sälg ei kanna’ siidikleiti,
jala’ ei kanna’, jala’ ei kanna’ kuldakängi!”
“Müüdä sõit mu armas peig” PDF a4 suurusõn, 2 papõrd
8. AAMOR
Rõugõ
Aamor lätś ja otsõ umma armsat,
kes tä süänd olõś rõõmustanu’.
Kõndsõ korgõn, kõndsõ alan,
otsõ umma armukõist.
„Tulõ’, tulõ’, sa mu kõgõ armsamb,
kingi’ umma kätt mul, kõgõ kallimb!
Pandis olgu’ mul seo käsi,
et siin saami’ ütte nüüd.”
Oh, neo’ omma’ rõõmsa’ tunni’ –
Aamor om nüüd armu löüdnü’!
“Aamor” PDF a4 suurusõn, 1 papõr
9. SIKAMÄNG
Sangastõ
Tere-tere, tere-tere, sikakõnõ!
Jummal-nimi, Jummal-nimi, ärräkene!
Kos sa kävet, kos sa kävet, sikakõnõ?
Veskil käve, veskil käve, ärräkene.
Mis sa püügit, mis sa püügit, sikakõnõ?
Nisupüüglit, nisupüüglit, ärräkene.
Mis sa süüt, mis sa süüt, sikakõnõ?
Silki-saia, silki-saia, ärräkene.
Mis sa juut, mis sa juut, sikakõnõ?
Mõtu, olut, mõtu, olut, ärräkene.
Kon sa makat, kon sa makat, sikakõnõ?
Preili man, preili man, ärräkene.
Kas sii preili su es pessä’, sikakõnõ?
Küll pessi, küll pessi, ärräkene.
Kuis sa rüükset, kuis sa rüükset, sikakõnõ?
Meku-meku, meku-meku, ärräkene.
Mis sul jalan, mis sul jalan, sikakõnõ?
Kuldakängä’, kuldakängä’, ärräkene.
Kon sa tandsit, kon sa tandsit, sikakõnõ? Kivi otsan, kivi otsan, ärräkene.
Maalõ satat, maalõ satat, sikakõnõ! Ei sata’, ei sata’, ärräkene!
“Sikamäng” PDF a4 suurusõn, 2 papõrd
10. KULL´A IMÄ, TSIRGU IMÄ
Räpinä
Kull´a imä, tsirgu imä, kośa’ oma’ kua takah!
Kull´a tütär, tsirgu tütär, lasõ’ neid sisse tulla’!
Kull´a imä, tsirgu imä, kos mi nimä’ istma panõ?
Kull´a tütär, tsirgu tütär, peränulka pingi pääle.
Kull´a imä, tsirgu imä, mis mi näile süvvä’ anna?
Kull´a tütär, tsirgu tütär, kats valgõt hanni.
Kull´a imä, tsirgu imä, kos mi nimä’ makama panõ?
Kull´a tütär, tsirgu tütär, üle moro aita.
Kull´a imä, tsirgu imä, mis mi näile katta’ anna?
Kull´a tütär, tsirgu tütär, esä vahtsõ valgõ kaska.
Kull´a imä, tsirgu imä, nimä’ tahtva’ minno kah.
Kull´a tütär, tsirgu tütär, tohoh kuri, mis sis saa!
“Kull´a imä, tsirgu imä” PDF a4 suurusõn, 1 papõr
11. KES AIAN?
Vahtsõliina Vaihõmängon kõlas Urvastõst peri viiolilugu.
Kes aian, kes aian?
Mehiläne aian.
Mis nimi, mis nimi?
Jüri timä nimi.
Olgu’ nimi, mis täl om,
seo aasta naist ei saa’!
Käü’ läbi, käü’ läbi,
läbi lilli lehti,
alt puu ossõ,
läbi lilli lehti!
Ku sa otsit, sis sa lövvät,
touka’ tõõnõ asõmõllõ!
“Kes aian?” PDF a4 suurusõn, 1 papõr
12. JÄNESE ÕHKAMINÕ
Harglõ
Oh ma, oh ma vainõ, oh ma vainõ valgõ jänes!
Johtu, johtu suurõ, johtu suurõ vällä pääle.
Tulli, tulli jeeger, tulli jeeger püssäga,
pandsõ, pandsõ külge, pandsõ külge pundsa-pandsa,
veri, veri vällä, veri vällä virdsa-vardsa.
Panti, panti pikä, panti pikä rii pääle,
viidi, viidi mõisa, viidi mõisa kokõ kätte.
Kül ma, kül ma kokkõ, kül ma kokkõ pallõlsi,
halõ-, halõdastõ, halõdastõ hulusi:
„Kuulõ’, kuulõ’, armas, kuulõ’, armas kokõkõnõ,
ärä’ minnu praatku’, ärä’ praatku’ palavastõ,
ärä’, ärä’ küdsä, ärä’ küdsä kibõdastõ!
Küdsä’, küdsä’ külmä, küdsä’ külmä kivi pääl,
praadi’, praadi’ uma, praadi’ uma põllõ pääl!”
Viidi, viidi härrä, viidi härrä lauva pääle.
Härrä, härrä minu, härrä minu liha seie,
luu, luu lasksõ, luu lasksõ lauva ala.
Tarõ-, tarõtütrek, tarõtütrek koŕaś kokku,
pand´, pand´ siidi-, pand´ siidiräti pääle,
veie, veie mõtsa, veie mõtsa mäe pääle.
Olõ’, olõ’ terve’, olõ’ terve’, tarõtütrek!
Joba, joba minust, joba minust asi sai,
joba, joba rüpsi, joba rüpsi rüäorast,
joba, joba kaksa, joba kaksa kaaraorast,
joba, joba kisu, joba kisu kesväorast!
“Jänese õhkaminõ” PDF a4 suurusõn, 2 papõrd
13. ÜTS PRUUT, KES OLLI KIHLATU’
Räpinä
Üts pruut, kes olli kihlatu’,
sai kuulda’, et oll´ vihatu’.
Tä võtt´e ärä’ paeda’
läts mõtsa roosipuhmu all.
Sis esä tedä kutsma läts:
„Oh tulõ’ üles, armas lats!”
„Ei või’ ma minnä’, esäke,
mu süä sisen valutas.”
„Oh ikõ’ sis, mu armas lats,
siin halja roosipuhmu all.”
Sis emä tedä kutsma läts:
„Oh tulõ’ üles, armas lats!”
„Ei või’ ma minnä’, emäke,
mu süä sisen valutas.”
„Oh ikõ’ sis, mu armas lats,
siin halja roosipuhmu all.”
Sis veli tedä kutsma läts:
„Oh tulõ’ üles, sõsar mu!”
„Ei või’ ma minnä’, veleke,
mu süä sisen valutas.”
„Oh ikõ’ sis, mu armas lats,
siin halja roosipuhmu all.”
Sis sõsar tedä kutsma läts:
„Oh tulõ’ üles, sõsar mu!”
„Ei või’ ma minnä’, sõsar mu,
mu süä sisen valutas.”
„Oh ikõ’ sis, mu armas lats,
siin halja roosipuhmu all.”
Sis peigmiis tedä kutsma läts:
„Oh tulõ’ üles, armas pruut!”
„Nüüd või ma minnä’, armas peig,
mino süä sisen rõõmustas.”
“Üts pruut, kes olli kihlatu!” PDF a4 suurusõn, 2 papõrd
14. ÕNNÕKÕN SIIN TSÕÕRIN OLLA’
Harglõ
Om mul seo õnnõkõn siin tsõõrin olla’,
sis lasõ’, seldsiken, mul armun palla’.
Ma olõ häbelik kül seod otsma,
mis mullõ kõlvulik ja minu süä.
Ei sa joht sukugi ei passi’ mullõ,
sa terräv sõnalõ ja kargat harja.
Selle ma jäta su ja tõõsõ kosi,
kes armastas iks mu, vot seo om asi.
Ma sullõ pruudis jää ja sa mul peius,
oh jää’, jää’, jää’, jää’, jää’, las nii kül olla’!
Su külge, armukõn, ma olõ köüdet,
su vasta süämest ja armun läüdet!
“Õnnõkõn siin tsõõrin olla’” PDF a4 suurusõn, 1 papõr